[KNR] Eesti kohanimeraamat

Lädinä ‹-sse ~ -le›, kohalikus pruugis ‹-he›, kirjakeeles ka Lädina Se – küla Petseri rajoonis Krupa vallas (Petseri, Saatse nulk), vn Ляди́нка, 1536 Лединки, 1780 Лядинокъ, Лединокъ, 1829 Лѣдинокъ, 1885 Лядины, 1886 Lädinä, 1903 Lätina, 1904 Lädinä, Леди́нки, 1920 Lädina, u 1970 Лядинка.  B1
● Eesti algupära korral vrd Lõuna-Eesti lädinal ’pladinal’. L. Vaba paigutas kohanime vanemasse nimekihistisse ning võrdles seda vn sõnaga лядá ’noore metsaga kaetud ala, uudismaa jm’. J. Simm andis lähtesõnadele ligi paarkümmend tähendust: ляда, лядина ’aletamiseks kõlblik metsatükk, metsast puhastatud koht, kõrge kuiv koht; põld, kõlvik; harv mets, kuusemets, võsa; madal soine koht’, лединка ’põõsastega ümbritsetud soo’. Teise võimalusena oletas ta pärinemist isanimedest Ледин ja Лядинин. V. Dali põhjal võib eelnevale lisada ляда, лядина ’puustus, mets, täiskasvanud maa, (metsane) soosaareke, kasesalu’, лядинник ’väike kasesalu’, лядинеть, лядеть ’võssa kasvama’, samuti лядь ’vilets, käestlastud; vanakurat’. Vene perekonnanimi Ledin (Ледин) tuleneb vene ristinimedest Леон, Леонид, Леонтий (kreeka ’lõvi, lõvisarnane’). Vanavene isikunimedena on kirjas Лядъ (XVII saj) ja isanimed Лединъ, Лядининъ (XVI–XVII saj). Vrd Leedi1, Läädinka. – AK
Academic; Dal’ 1880–1882; EAA.1999.1.101; EAA.1999.1.307; Eesti TK 42; Hurt 1903: 163; Hurt 1904: XX; NL TK 100; SeK: 75; Simm 1970b: 137–138; Simm 1971c: 169–172; SRNG: (17), 263–267; Truusmann 1890: 56; Tupikov 1903: 238, 620, 633; VES