[KNR] Eesti kohanimeraamat

Kõnnu4 ‹`Kõndu ~ -sse› PJg – küla Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas, kuni 2017 Vändra vallas, mõis, sks Könno, 1578 Кенду, деревнею Кендою (küla), 1601 Koenne (vakus), 1797 Kön̄o.  A2
● Mõis on tekkinud enne 1681. Mõis ja küla olid kõrvuti; mõisamaale 1920. a-tel tekkinud asundus nimetati 1939. a paiku Karukülaks (al 1977 Kõnnu osa). Kõnnu nime lähtekohaks on tõenäoliselt kõnd : kõnnu, mille olemust on põhjalikumalt käsitlenud V. Pall ja M. Kallasmaa: sõna on tänapäeva murretes tundmatu, kuid esineb Põhja-Eestis laiemalt kohanimedes. A. W. Hupelil on siiski kond maa, konno maa ’vesine maa, mis vilja ei kanna’. Võrdluseks toob Pall soome keelest kontu : konnun ’mõis, maa’, mille vasteks Põhja-Eestis oleks kõnd : kõnnu. Kõnnuga on 1977 liidetud Linnamaa (1938) ja Selja (u 1900 Селья). Kõnnu idaosas on paik nimega Taarikõnnu (1797 Tarikand, u 1900 Тарикенно). Vrd Taarikõnnu raba. – MK
BHO: 251; DLV 1998: 175; EAN; ERA.14.2.715 (Pärnu maavalitsuse ettepanek dets-s 1938); Kallasmaa 2011: 863–868; KNAB; Mellin; PTK I: 99; Rev 1601: 177; Rücker