[KNR] Eesti kohanimeraamat

Kõltsi ‹`Kõltsi ~ -sse›, kohalikus pruugis ka Kõlsi Tür – paik (küla) Järva maakonnas Türi vallas (Lokuta mõis), 1726 Költze Rein, Költze Jürri, Költzi Pert, Költzi Kay (hajatalud Lokuta mõisa all), 1871 Kolsi (talu).  A2
● Küla on 1977 liidetud Koluga. XX saj algul oli karjamõis (sks Kölzi). Küla on nime saanud talu(de)lt karjamõisa nime kaudu. Lisanimega võiks võrrelda sõna kõlss, kõlts : kõltsa ~ kõltsu ’kelts’, ’kile’, nimes on oletatavalt mitmusevorm. E. Tarvel on juhtinud tähelepanu sellele, et Kõltsi on võrreldav Põhja-Tartumaa Koltsi talunimega, millele V. Pall on andnud vene etümoloogia, ka P. Wieselgren on Jõelähtme Koltsi puhul on vihjanud slaavi algupärale. Lähteks sobib vn голонец ’paljas, vaene, kerjus, kehvik’, eesti murdeis esinevad laenudena kol´onits ’väikemaapidaja’, kolonik ’mõisa kandimees; kalur, noodaseltsi liige’ jne. – MK
Dal’ 1880–1882; KNAB; PTK I: 80; Rev 1725/26 Jä: 140; Wieselgren 1951: 175