[KNR] Eesti kohanimeraamat


Päring: osas

Leitud 1 artikkel

Kääraku-le›, kohalikus pruugis Kääräku-lõ~ KääräkuqKääräkilleRõuküla Võru maakonnas Rõuge vallas, kuni 2017 Haanja vallas (Haanja mõis), 1758 Kernako, Kerrako, 1765 Dorf Kärako, 1839 Kära, 1871 Кераго, 1900 Кяраго, Кярраго.  A3
XVII saj lõpus on samal kohal elanud veel *Kanepi lisanimega peremees (1684 Kanepe ja 1688 Kannepae Ifwaske Mert). 1688. a Märt võis olla juba tuntud ka Kääraku nime all, vrd 1758 auf Kernako Marts Land Kerrako Paap. Küla põhjaosas paikneb Kerekunnu mägi ehk mets nimega Kerekund. See nimi võib olla Kääraku nimega seotud, kuid võib olla ka teist algupära, vrd Kerepäälse. Käär-alguliste nimede päritolu seletamiseks on mitu võimalust. Osa neist nimedest võivad tuleneda isikunimest Käärik (alamsaksa Gericke algnimest Gerhard). Võrumaa Kääriku taludest mitmed asuvad ojade ääres, ka ojaäärse heinamaa nimi võib olla Kääriku. Vrd veel talunimed Käärispalu (Krl) ja Keernigu (Urv), mõlemad ojade ääres. Kääraku küla asub samuti intensiivselt liigendatud ja väikese ojaga maastikus, samasugust liigendatust näitab orgudest lõhestatud Kerekunnu mägi. Sellepärast on parim võrdlussõna kääräk ’kõverus, käänd, sopp’, maastikusõnana tuntud Lõuna-Tartumaal, põhjaeestilisel kujul käärakas või omadussõnana käärakas, käärakane ka läänemurde alal. Kääraku jaguneb kaheks osaks: lõuna pool on Ala-Kääräku, põhja pool Mäe-Kääräku. Käärakuga on 1977 liidetud ↑Juhka küla, loodeosas oli varem Tsälbämäe küla (liidetud 1977, ↑Tsälbämägi). Vrd Kääriku, Käärikmäe, Kähri1. – ES
EAA.567.3.252:6, L 4p; EAA.1268.1.401:67, L 63p;  EAA.3724.4.1858, L 1; EAA.308.2.178; EMS: IV (18), 581;  LVVA.6828.4.380, L 1; Rajandi 1966: 208; Roslavlev 1976: lisa 10; Rücker; SK I: 153

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur