[KNR] Eesti kohanimeraamat


Päring: osas

Leitud 1 artikkel

Kärstna [`kärstna] ‹`Kärstna ~ -sseHelküla Viljandi maakonnas Viljandi vallas, kuni 2017 Tarvastu vallas, mõis, sks Kerstenshof, ? 1586 Genest u. Kernest, 1638 Kernest.  C1
Kuni 1977 Kärstna asundus, nimetatud mõisa järgi. Mõis rajati arvatavasti XVII saj algul, teateid on 1620. a-test (1623 küla Kermest oder Kermes). 1638 mainitud koos Murikatsiga. M. J. Eisen on saksakeelse mõisanime Kerstenshof põhjal esitanud nimevasteks isikunime KerstenChristianus ja sama nime on ette pannud L. Kettunen, kes omalt poolt on lisanud vasteks eesti keelest lähtuva *Kärs-nina. Nimega on siiski ilmselt samastatav 1586. ja 1638. a külanimi Kernest, Kerrnestekull, vrd 1624 küla Koernast. Külanime struktuur eeldaks lähtumist isikunimest, kuid selleks ei sobi Kersten. 1638 oli küla all mainitud talupoega Kernigk Sim ehk Kernick Sim, kes 1624 oli kirja pandud *Külaaseme (Killa Asima, ↑Põrga) küla all (Koernick Simon). Lisanimele võiks vasteks tuua kärn-sõna tuletisi kärnik ’konarik’, kärnika(i)ne, kärnikline, kärnikläne ’krobeline’, ning kui kirjapanekus oe märgib ö-d, siis sõna körnik ’kidur’, kuid see võib olla ka k-lõpulisest isikunimest tuletatud lisanimi. Loodusnime Kärnassaar puhul on V. Pall küsimärgiliselt vasteks esitanud kärn : kärna. Pole siiski võimatu, et asustusnimedes on häälikuline seos sõnaga kärn : kärna rahvaetümoloogiline ja nende nimede aluseks on olnud lähedase kujuga isikunimi (vrd nt sks Gern, Kern, Gerni, Kerni, Kaerni, Kernant). 1638 on ka mujal Lõuna-Eestis olnud Kernakyll. Helme nimekuju Kärstna võib olla muganenud saksakeelsest mõisanimest Kerstenshof, viimase motiiviks on aga olnud tõenäoliselt varasemast isikunimest tekkinud külanimi. Vrd Kärnamäe, Kärstnä. – MK
Eisen 1929a: 163; EO: 142; EVK; Förstemann 1856: 484; Heintze 1908: 147–148, 184; PTK I: 104; Rev 1624 PL: 84; Rev 1638 I: 66; Rev 1638 II: 129, 131, 132; Stryk 1877: 361

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur