[KNR] Eesti kohanimeraamat

Kärsa1 ‹`Kärssa› VMr – küla Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja vallas, mõis, sks Kersell, 1241 Kærsælæ, 1456 Karzill (mõis, küla ja veski), 1732 Kersa m., 1782 Kersa mois.  C3
● Kuna küla on olnud väike, sulandus ta mõisasse, mõisast sai 1920. a-tel asundus, al 1977 taas küla. *Kärsala on XIII saj olnud Pudiviru, st Väike-Viru lõunapoolsetest küladest läänepoolseim, edasi tuli ilmselt juba Järvamaa ala. L. Kettuneni järgi tuleneb nimi sõnast kärss : kärsa, mis on tõenäoliselt hüüdnimi. Tema järgi oleks ootuspärane vorm *Kärsla. Läänemeresoome traditsioonis ongi la-lõpulistes nimes tavaliselt isikunimi, kusjuures kasutus kord la-liitega, kord ilma pole välistatud. M. J. Eisen on seostanud nime sama sõnaga, kuid lisab, et rahvasuus on nimi vahel Kärsa, vahel Kärsu. Saksakeelse nime Kersell kohta arvab ta, et see on tekkinud mõne sarnase nime analoogial. ¤ Kärsa omanik Brevern pole ennem mõisnik olnud. Ta olnud toapoisiks ühes mõisas Järvamaal. Selle mõisa omanik on vana preili olnud, kellele peale muude ka Kärsa mõis kuulunud. Kärsa mõisal olnud teine nimi. Kord pidusöögil seisnud toapoiss preili taga. Preili peeretanud. Toapoiss võtnud selle omaks süüks. Preili kinkinud toapoisile mõisa, mida hüütud esiteks Kärtsu, hiljem Kärsa mõisaks. (1930. a-d) Vrd Kaersoo. – MJ
Bfl: I, 232; Eisen 1924a: 75–76; EO: 74–75; Hupel 1774–1782: III, 493; KN: 1930. a-d; LCD: 53v; Rev 1725/26 Vi: 252; Thor-Helle 1732: 315