[KNR] Eesti kohanimeraamat

Kärinä ‹-le›, kirjakeeles varem Kärina, rahvakeeles ka Põnni Tsiber ‹-ihe› Vas – küla Võru maakonnas Rõuge vallas, kuni 2017 Misso vallas (Vastseliina mõis), u 1920 Kärina.  B3
● See piirkond oli XVII saj ja hiljemgi veel asustamata, hilisemat talude tekkimist ei saa täpselt dateerida, sest peremehi loetleti Põnni küla all. Vanadest külanimedest Põnni ja Hürsi kindlasti noorem nimi võiks olla tekkinud esmalt looduskoha nimena. Nimes jäädvustunud hämar sõna võiks olla üksnes samakõlaline kärisevat heli või tugevat mõju, käredust tähendava sõnaga kärrin : kärinä. Võimalik, et na-silp on nimesse lisandunud just atraktiivse keelelise seose tõttu. Maa ja maastikuga seotult võiks võrrelda hoopis sõnu kärgline, käriline ’krobeline, mättane, urbne’. See võib iselomustada nii mulda kui ka äärmiselt liigendatud maastikku. Vrd ka läänepoolsete murrete kare ~ käre ’söötis maa, kamaraseks, mättaseks lastud maa’. Sõna käri on eesti vanas talurahvakeeles kasutatud väljendites pööriti-käriti, käridel ja äridel, mida Wiedemanni sõnaraamat samastab kirati-virati, kiratsi-viratsi, karatse-varatse, kireldi-vireldi väljenditega tähenduses ’kehvasti, vaeselt, läbi häda’. Võrumaal ja Lõuna-Tartumaal mitmel pool leidunud küla- või külaosanimi Kärevere on alati tähistanud ääremaa-asustust mingi vanema küla suhtes, asustust soisevõitu maastikul. ¤ Vanasti olevat käidud Kärinasse hobustega õitsil. Hobused lasti ööseks vabaks, jalad kammitsais oma jõuvarusid täiendama. Et nendel vesistel niitudel käratses hulgaliselt konni, anti algul niitudele ja hiljem kogu külale Kärina nimi. (2014) Vrd Käre, Kärevere, Kärivere, Kääraku. – ES
Eesti TK 42; EMS: kare², käre³, kärgline; Tsiistre Seltsi koduleht: 2014; Wd