[KNR] Eesti kohanimeraamat


Päring: osas

Leitud 2 artiklit

Käo1 [`käo] ‹-lePöiküla Saare maakonnas Saaremaa vallas, kuni 2017 Laimjala vallas (Audla mõis).  B3
1920. a-tel Audla mõisa maale rajatud asundusküla, 1977–1997 oli Audla osa. Käo nimi olevat võetud sellest, et seal olevat olnud Audla mõisa asemel Käoküla (1698 Käo-Kylla). Nime aluseks võib olla linnunimetus kägu : käo, mis võis esineda ka isikunimena. Siiski on tolle vana Käokülaga (ka hilisema Käoaru külaga, mida kutsuti veel Väljakülaks) samastatud kirjapanekud 1592 Kawast Dettlef, 1617–1618 Kewaste Dettlef, 1645 Kewe, 1798 Köb, mis teevad linnunimetusest pärinemise väga kahtlaseks. Käo külaga on liidetud ↑Ollamäe. Vrd Audla. – MK
 EAA.308.2.62, L 1; KN; Mellin; SK I: 150; Tiik 1976a: 417

Käo2 [`käo] ‹-lePuhküla Tartu maakonnas Elva vallas, kuni 2017 Rõngu vallas (Väike-Konguta mõis), 1869 Käo (maatükk), u 1900 Кео (karjamõis).  A3
Karjamõisa kohta on andmeid XVIII saj lõpust (1796 Moritzberg). 1920. a-tel moodustati selle maadel asundus, mis u 1939. a-st on tuntud külana. Kohanimi pärineb linnunimetusest kägu : käo. 1977 liideti Käoga osaliselt Lauri küla (Rõn).EE
BHO: 250; EM: 95, 145; ERA.14.2.717 (Tartu maavalitsuse ettepanek 19. VI 1939 nr 3102 asunduste nimede muutmiseks); KNAB; Stryk 1877: 15; Vene TK 42

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur