[KNR] Dictionary of Estonian Place names


Query: in

Leitud 2 artiklit

Kuuda1-le›, kohalikus pruugis-lõ ~ `KuutaRõuküla Võru maakonnas Rõuge vallas (Haanja mõis), 1796 Kuda Jakkap, 1839 Kuda.  C2
1684. a elas Kuuda küla kohas veel Tårby Jack. Kuuda lisanimega peremees omaaegses Torbi külas ilmus dokumentidesse XVIII saj. Tänapäevaks on Torbi küla jagunenud Kuuda, Muna ja Hapsu külaks. Kuuda oli 1977–1997 Rasva küla osa. Nime päritolu pole selge. Talupoja lisanimena võiks see pärineda praegu tundmatust eesnime mugandusest. Vrd nt soome perekonnanimi Kuutti, mida peetakse vanarootsi isikunimest Gute lähtunuks. Leedu keeles tähendab gudas valgevenelast (läti guds), Leedus või Lätis tekkinud lisanime edasikandumine on samuti usutav. Vrd Kuuda2, Kuudeküla. – ES
EAA.1268.1.403:243, L 209p; EAA.308.2.178; Rücker; Sukunimet 1992: 244

Kuuda2-leMärpaik (küla) Rapla maakonnas Märjamaa vallas, poolmõis, sks Kuda, 1923 Kuuda (leprosoorium).  A1
Liidetud 1977 Tolliga. Lisanimena tuli Kuda esile Tolli mõisas Übina (Tolli) küla all (1726 Kuda Thomas, Kuda Jahn, 1782 Kuda Mart). Kuuda eraldati 1828 poolmõisana Tollist, kuulus Eestimaa Rüütelkonnale. Seal asus 1864–1887 rahvakooliõpetajate seminar ja pärast seda leprosoorium. 1970. a-tel Kuuda asund. Talupoja lisanimest tekkinud kohanime tähendussisu on ebaselge. Vrd Kuuda1. – MK
EAA.1864.2.IV-8:288, L 283; EM: 86; KNAB; Rev 1725/26 Lä: 85; Schmidt 1844; ÜAN

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur