[KNR] Eesti kohanimeraamat


Päring: osas

Leitud 1 artikkel

Kurõkülä [kurõkülä] ‹-sse ~ -`küllä›, kirjakeeles ka Kureküla Räppaik (küla) Põlva maakonnas Räpina vallas (Räpina mõis), 1588 Kierokuli, 1592 Kurikila, 1601 Kura Kulla, 1627 Kurra kuella, 1638 Kurikul, 1682 Kurre, 1798 Kurrekül.  A3
Kurõkülä on 1638 mainitud ka Linte küla all, võib-olla ongi sealne asustus Lintelt välja kasvanud. 1588 on Kurõküläs pidanud kolme adramaad väikemõisnik Hrehory Niekrasz (1592 Ghregory Kozak). Külanime puhul äratab tähelepanu varasemate kirjapiltide muutlikkus. Kuna küla asub Määrastu-Meelva soo ääres, siis on kõige tõenäolisem nime pärinemine sõnast kurg, seda talupoja lisanime kaudu. Võimalik, et esmamainingus on ekslikult kirja pandud hoopis Räpina põline lisanimi Keero, ajades selle Kure nimega segamini. Kurõkülä osa lõunas on Küläasõmõ ’külaaseme’, mis võiks olla varasem küla asukoht. Vrd Kureküla, Kurõ. – ES
Mellin; PA I: 268; PA II: 435; Rev 1601: 17; Rev 1624/27 DL: 71; Rev 1638 I: 264; Roslavlev 1975: 9, 42

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur