[KNR] Dictionary of Estonian Place names


Query: in

Leitud 2 artiklit

Kurvitsa1-le›, kohalikus pruugis ka `Kur´vtsa-heSeküla Petseri rajoonis Pankjavitsa vallas (Irboska, Seeridsä nulk), vn Ку́рвица, u 1790 Теркина, 1849 Курмини, Тюршино Курвич, 1872 Тюрмино, Курвичъ, 1882 Тюршино, Курвичи, Любоденцы, 1897 Любаденцы, 1904 Kurvitsa, Тю́ршино Ку́рвичъ, 1920 Kurvitsõ, 1923 Türgi-Kurvitsa, 2010 Курвица.  A2
Küla kuulus XIX saj Kossolka kogukonna ja Irboska koguduse alla. Külanimi on arvatavasti tulenenud isikunimest ja see omakorda linnunimetusest kurvits. Võimalik, et külanimi on koos elanikega sisse rännanud Võrumaalt, nt Rõuge khk-st. Külal on mitu venekeelset nime, neist ametlik on praegu eesti nimel põhinev. Varaseim kirjapanek Теркина võib tuleneda sõnast теркин ’lobamokk’. Тюршино on arvatavasti teisend Läti kohanimest Ķurši, nimi Любаденцы (esineb ka Alaotsa nimevariandina) võib koosneda osistest люб- ’meeldiv’ ja день ’päev’ (J. Truusmann pakkus siinkohal seletuseks läti tervituse labdien! ’tere päevast’). Курмини võib tuleneda Lõuna-Eesti sõnast kurm ’omaette, eraldatud maakoht, sopp või nurk’. Vrd Alaotsa, Kurvitsa2. – AK
Eesti TK 42; Ernits 2012: 36, 40; Hurt 1904: XXIV; KN; PGM 1785–1792; Pskov 1885: 63; SeK: 60; Zakon Psk 2010; Truusmann 1897b: 34, 39, 80; Truusmann 1897c: 160; Vasilev 1882: 324; VMS; ÜAN

Kurvitsa2-le›, kohalikus pruugis-lõRõuküla Võru maakonnas Rõuge vallas (Sänna mõis), 1684 Kurwits Andres, Kurnevitts Andry, Kurwits Mick och Ans, 1765 Dorf Kurwitse.  B2
Küla on püsinud 1684. a olemas olnud kahe talu piirkonnas. 1977–1997 oli Kurvitsa jaotatud Järvepalu ja Sänna küla vahel. Nimi tuleb talupoja lisanimest, mis on Võrumaal küllalt harilik ja peaks üldjuhul põhinema linnunimetusel kurvits. Sännas võib taustal olla ka slaavipärane lisanimi (Kurnevitts). Vrd Põhja-Tartumaa korduv vana lisanimi Kurviku, mille tähendus ei ole samuti selge.ES
EAA.380.2.178; EAA.1268.1.401:226, L 220p; PTK I: 96

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur