[KNR] Dictionary of Estonian Place names


Query: in

Leitud 2 artiklit

Kuru1-leIisküla Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas, kuni 2017 Iisaku vallas (Kauksi mõis), 1426 Kurcke, 1534 Kurgu (talu), 1782 Gros Kurro, Klein Kurro, 1871 Kurro; vn Ку́ргуй, Ку́ргов.  C3
Kuru kaluriküla on kuulunud Kiikla ja Kauksi mõisa alla. A. Moora on samastanud Klein Kurro hilisema Uuskülaga. Külanime tänapäevakuju, mis langeb kokku sõnaga kuru, on kirjapanekutest lähtuvalt ebareeglipäraselt lühenenud algvormist *Kurgu, vrd kurk : kurgu ’maa- või merekitsus (väina, lahe vm veetee kitsam koht)’.MK
Bfl: I, 1054; EAA.1864.2.IV-3:171, L 166p, 167; EMS: IV (16), 90; Monumenta: V, 29; Moora 1964: 83; Schmidt 1871

Kuru2-leAmbküla Lääne-Viru maakonnas Tapa vallas (Kuru mõis), 1507 Curgewammes, Corgewannes, 1564 Kurwambs, 1588 Kurro, 1682 Johan Kurru Wochmes (isikunimi).  A1
1472 sai vabatalupoeg Hanten von Curwemsz Kuru küla lääniks. Dokumendis pole siiski mainitud küla, vaid talupoja nime. Külanimi on esmakordselt teada a-st 1507. 1534 on mainitud Kuru küla ja mõisat (hofe tho Curwemsz), kuid hiljem mõis nähtavasti mõneks ajaks kadus. Pärast 1637 rajati Kuru küla asemele uuesti mõis. Mõisa maadele loodi 1920. a-tel asundus, mis liideti 1977 Räsna külaga. Praegune Kuru küla vastab varasemale Kuiavere külale (XIV saj lõpul – XV saj algul Kuiauer, 1564 Kuÿeuer, 1883 Kujawere), mis kuulus Kuru mõisale lahustükina Jootme külast põhjas ja mida hakati Kuruks kutsuma XIX saj lõpul. Küla liideti 1977 Jootmega, ent taastati 1998. Kuru nimi oli lühenenud juba XVI saj alguseks varasemast nimest, tõenäoliselt sõnadest kuru ’kõrvaline, eraldatud paik (metsas, soos)’ või kurg : kure + võhmas ’soosaar’. *Kuruvõhma nimekuju ilmneb selgemini aga alles XVII saj lõpus ning esimeste kirjapanekute järgi võiks algusosa tuleneda ka sõnast kuri : kurja, vanas tähenduses ’kehv, vaene’. Nii kuru kui ka kuja tähendus on mh ’(karja)tee, -tänav’, kuid see on pigem kokkusattumus. Kuiavere nimi võib siiski olla selle tähendusega seotud.FP
Bfl: I, 693; Blumfeldt 1957: 39, 41, 43, 47; EAA.1.2.933:93, 100, L 92p, 99p; EES; EMS; Grenzstein 1882–1883; Johansen 1930a: 150; Schilling 1970: 24; VMS; Wd

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur