[KNR] Eesti kohanimeraamat

Kurevere1 ‹-`verre ~ -sse› Jür – küla Harju maakonnas Kiili vallas (Nabala mõis), 1241 Kurkeueræ, 1473 Korover, 1510 Korefer, 1725 Kurefer.  A1
● Põlisküla, 1977–1997 oli liidetud Piissooga. Nime lähtekohaks võib olla kurg : kure, arvatavasti isikunimena. P. Johansen on nime aluseks pidanud sõna kurk : kurgu, mainides küla lähedal salajõge. ¤ Kurevere küla kohal on kuristik. Üks noormees läks sinna hobust ujutama, uppus vette. Kuri kiskus ta alla. Moondas enda vaimuks või näkiks ja sai sedasi mehe kätte. (1929) – MK
Bfl: I, 302; BHO: 273; EO: 277; KM: ERA II 20, 301 (3) – 1929; Joh LCD: 459; LUB: (2) III, 806; Rev 1725/26 Ha: 328; Tärk 2010: 65–66

Kurevere2 ‹-`verre ~ -sse› Mar – küla Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas, kuni 2017 Martna vallas, mõis (Väike-Rõude mõis), 1519 Kurrever (küla), 1534 Kurver, 1565 Kwrufaͤr, 1688 Kurrifer, Kurrefer (mõis koos Keskverega).  B2
● Kurevere mõis on rajatud XVII saj, XVIII saj II poolest oli ta Väike-Rõude mõisa kõrvalmõis. XX saj alguses tükeldati maa taludeks. Kurevere esines külana veel 1938. a kaardil, ent pärast seda ilmselt kadus, sest 1970 kuulus Kurevere mõisasüda Keskvere alla. 1977 moodustati Kurevere uuesti neljast külast: Eniste, Männiku, Raana ja Tammiku. Pärast Männiku ja Tammiku küla taastamist on Kurevere jäänud tähistama endist Eniste ja Raana küla, varasem Kurevere mõisasüda kuulub jälle Keskvere piiresse. L. Kettunen tunneb Hanilas Kurevere küla, mille ta nagu Jüri ja Kihelkonna Kurevere tuletab isikunimest Kurg, Kure. Ka Martna Kurevere võiks pärineda sellest isikunimest. Kureverega liidetud Eniste ehk Änniste tekkis uuesti külana eeldatavasti 1930. a-tel (nimekirjas 1945, Nõukogude topokaardil 1961 Энистэ), Raana on vana küla (1519 Raghuer, külas Ragena Michel; 1688 Rackna, Ragena, 1811 Raagna). Vrd Kurevere1, Änniste2. – MK
Bfl: II, 935; BHO: 275; EAA.1.2.932:44, L 40;  EAA.1.2.482, L 127; EAA.1.2.941:359, 417, L 350p, 408p; EAA.1864.2.VI-70:59, L 55p; EAA kinnistud; EM: 85; EO: 277, 316; EVK; KNAB; Mellin; Stackelberg 1926: 220; Stackelberg 1928: 117

Kurevere3 ‹-`verre ~ -sse› Vig – küla Rapla maakonnas Märjamaa vallas, kuni 2017 Vigala vallas (Päärdu mõis), 1496 Kurrefer (küla), 1726 Kurrefer (küla).  B2
● Põlisküla Kivi-Vigalast põhjas. Kureverega on 1977 liidetud osa ↑Pikkkülast. Vrd Kurevere1. – MK
Aitsam 2006: 46; Rev 1725/26 Lä: 69

Kurevere4 ‹-`verre ~ -sse› Khk – küla Saare maakonnas Saaremaa vallas, kuni 2017 Kihelkonna vallas (Lümanda mõis), 1645 Kurrefer, Kurrifer, 1782 Kurrever.  B3
● Nimi pärineb sõnast kurg : kure, mis arvatavasti esines isikunimena. Vrd ka sõna kuri. Kurevere lääneosas on endine sadamakoht ↑Jaagarahu. Vrd Kurevere1. – MK

Kurevere5 ‹-`verre ~ -sse›, rahvakeeles varem ka `Kurvele ‹-de› San – küla Valga maakonnas Otepää vallas, kuni 2017 Sangaste vallas (Sangaste mõis), 1584 Korywer, 1592 Koriuer, 1601 Korower, 1628 Kurrefehr, 1638 Kurfer kyll, 1744 Dorff Kurrewerre, 1796 Kurrewer, 1922 Kurevere.  C3
● Tänapäeva Kurevere küla sisaldab ajaloolisest külast vaid kirdepoolset kolmandikku, mille tuumikut Oina talu läheduses kutsutakse ka Oinaküläks. Kureverega on liidetud osa kirikumõisa maast, kihelkonnakooli koht jm. Kurevere lõunaosa, vana küla tuumik, on 1977 liidetud Tiidu küla alla. XVII saj-st varem on küla põhiosa olnud loode pool paikneva soo ääres. Sellega ehk seletub ka nime päritolu sõnast kurg : kure. Võimalik, et see on saadud isikunime kaudu. Kurevere kirdeotsa kutsutakse Enuküläks. Vrd Kurevere1, Kurõ. – MF
KN; KNAB; Mellin; PA I: 130; PA II: 449; Rev 1601: 32; Rev 1624/27 DL: 156; Rev 1638 I: 35; RGADA.274.1.213/10:60, L 935p

Kurevere6 ‹-`verre ~ -sse› Han – paik (küla) Pärnu maakonnas Lääneranna vallas, kuni 2017 Lääne maakonnas Hanila vallas (Uue-Virtsu mõis), 1478 Kurver (küla), 1689 Kurrefer.  C3
● Küla on 1977 liidetud Esiverega. Kurevere lõunaosa Kasse lahe ääres on varem nimetatud Kasse külaks (XVIII saj algul KassiBy, 1726 Kasse, 1798 Kassekül). Vrd Kurevere1. – MK
EAA.1.2.941:1205, L 1193;  EAA.1.2.C-IV-191; LGU: I, 524; Mellin; Rev 1725/26 Lä: 120