[KNR] Eesti kohanimeraamat

Kuremaa [kure‿`maa] ‹-le›, kohalikus pruugis ka Kurema Pal – alevik Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas, mõis, sks Jensel, 1582 Korymek, 1588 Curomegga, Curro Moizam alias Jenzel, 1627 Curro Moisa oder Jensel, Kurromeggi (küla).  B2
● Mõis on tekkinud hiljemalt XVI saj küla asemele. 1921. a tekkis Kuremaa asundus, mis 1977 muudeti alevikuks. Nagu näha, eksisteerisid paralleelselt nimed *Kuremägi ja *Kuremõis. Hiljem sai neist üks nimi *Kuremäe, nii mõisa kui ka küla nimena, milles hiljem asendus järelosa järjendiga -ma(a). Selline muutus kohanimedes on küllalt levinud. Kurg on esinenud ka isikunimena. Varasemates kirjapanekutes on 2. silbis o, mistõttu lähtesõnana võiks kõne alla tulla ka kuru. Mõisa saksakeelse nime Jensel päritolu on teadmata. – MK, VP
EO: 116; Liitoja-Tarkiainen 2000: 81; PA I: 104; PTK I: 39, 93; Tartumaa 1925: 349

Kuremaa järv [kure‿`maa järv] Pal – järv Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas, 1627 Curre Jerwe.  B2
● Ühe kirjapaneku põhjal võiks ju oletada, et eksisteeris ka nimi *Kurejärv. Hiljem on kasutusel asulanimest moodustatud nimi. Järv on üks Vooremaa suuremaid. – VP
ENE-EE: V, 222; PTK I: 93

Kurena1 ‹-le› Pär – küla Pärnu maakonnas Tori vallas, kuni 2017 Are vallas (Sauga mõis), 1680–1684 Kurina Byy, 1797 Kurrena.  C4
● Küla, mis koos Sauga mõisaga on kuulunud Pärnu linnale, asub Sauga jõe kaldal. On mõeldav, et nime lähtekohaks on kurg : kure + omastava n + oja, viimane osis on lühenenud. Kurenaga on 1977 liidetud ↑Räägu küla osa, mis paiknes karjamõisa (1797 Rägo) ümber. Vrd Kurena2. – MK
KNAB; Mellin; Roslavlev 1977: 43

Kurena2 ‹-le ~ -sse› Kos – paik (küla) Harju maakonnas Kose vallas (Kose-Uuemõisa mõis), 1241 Kurkenoy, 1448 Kurenall (küla), 1453 Kurgenoye, 1462 Kurinoia (küla), 1467 Kurenoia (küla), 1583 Kurrena, 1782 Kurrena (küla).  C2
● Põline küla, XV saj-st kuulus Kose-Uuemõisa alla. 1977 liideti küla põhjaosa Kuivajõe külaga, osa talusid kuulub Kanavere ja Karla küla piiresse. P. Johansen oletab, et nimi koosneb sõnadest kurk : kurgu + oja, kuid L. Kettunen peab tõenäolisemaks lähtumist sõnast kurg : kure, mis on esinenud ka isikunimena. Arvatavasti koosnebki nimi osadest kure- + ajalooline omastava käände lõpp n + -a ‹ oja. Vrd Kurena1. – TL
Bfl: I, 195, 243, 268; EAA.1864.2.IV-1:451, L 437; ENE-EE: V, 181; EO: 138; Joh LCD: 458–459

Kurese ‹-le› Mih – küla Pärnu maakonnas Lääneranna vallas, kuni 2017 Koonga vallas (Mihkli kirikumõis), 1534 Kurryselck (vakus Koonga mõisa all), 1601 Kurrusall Hanne, 1797 Kurresel (küla), 1839 Kurreselg.  C3
● Nime lähtekohaks on kurg : kure või ka kuri + selg : selja ’seljandik’. Kureselt u 2,5 km kirdes on Maalinna ehk Maalja soosaar, millel asus varem Soontagana maalinn (1797 Alte Burg Sontagana Malin). Vrd Mihkli1. – MK
Mellin; Rev 1601: 169; Stackelberg 1926: 214; Varep 1957: 61

Kuresoo [kure‿`soo] SJn, Tor – soo Viljandi maakonnas, 1839 Kurre Soo.  C4
● Suur sooala Suure-Jaani ja Tori khk piiril. Nimi pärineb tõenäoliselt linnunimetusest kurg : kure. – MK
Rücker

Kurista1 ‹-le› Lai – küla Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas, mõis, sks Kurrista, 1424 Coristal (mõis), 1611 Kurisza, 1695 Kurrista.  A2
● Mõisast on teateid XV saj-st. A-st 1922 Kurista asundus, mis 1977 muudeti külaks. L. Kettunen on nime tuletanud tegusõna kuristama tegijanimest. Jõgeva valla Kurista lähteks on ilmselt olnud mõisa omaniku perekonnanimi (Coristel). Tänapäeva kuju on nimi saanud eesti keele kõnelejalt. – VP
BHO: 276; EO: 210, 231; LGU: I, 223; PTK I: 94; Tartumaa 1925: 251

Kurista2 ‹-le›, kohalikus pruugis Korista ~ Koristaja ‹-le› Võn – küla Tartu maakonnas Kastre vallas, kuni 2017 Võnnu vallas, mõis, sks Kurrista, 1582 Korzysc, Korzysci mlyn (küla, veski), 1584 Korzysc (veski), 1588 Korista Meczkula, 1627 Koreste kuella, 1675 Korista külla, 1684 Korrista Hoff, Korrista Kylla, 1690 Currista, 1729 Kurrista Moisa, 1925 Kurista (Korista).  B2
● Nime esimesed kirjapanekud on võõrapärased ja tähistavad ka veskit. Kuid juba 1588 on mainitud Korista Metsküla, kus nimi esineb tänapäevasel kujul (Mocykilla eraldi külana ka 1582). J. Simm seda nime ei maini. Ka 1592 esines nimi täpselt samal kujul ja järgnes loendis Hammaste külale, mille naaberküla Kurista ongi. L. ja I. Rootsmäe andmeil oli Kurista Ahja mõisa abimõis juba XVII saj (pärast 1638. a). Sai iseseisvaks 1749, olevat asunud 1,5 km idas Saarepäälsel, kust toodi 1760.–1770. a-tel praegusse asukohta. Vanale mõisakohale rajati Saare karjamõis. „Eesti mõisate“ andmeil eraldati Ahjast XVIII saj I poolel. 1920. a-tel tekkis Kurista asundus, mis pärast 1945. a muutus külaks. Mõisast lõunas olnud Kurista küla nimetati 1942 ↑Rookseks. Simm toob ära 1638. a revisjoni märkuse, et Poka (Heido Hoff) mõisa juurde on kuulunud maa-ala nimega Nachtell, mida aga praegu vene nimega Korrista kutsutakse ning mis kuulub nüüd Ahja mõisale. Nachtel on olnud Poka mõisa üks varasematest nimedest, revisjonis toodud märkus jääb natuke ebaselgeks, ka on teisal Ahja mõisa all mainitud Korista kylla. Simm märgib, et nimele pole sobivat vastet vene sõnade hulgas, kuid võrdleb siiski sõnaga корысть ’raha-, rikkuseahnus’. L. Kettunen peab võimalikuks nime tuletamist sõnast kuristaja (tegusõnast kuristama). kuid rahvapärases nimes on esimeses silbis o; u on põhiliselt XVIII saj üleskirjutustes, see tundub olevat fikseerunud mõisanime kaudu. Tegijanimi näib nimi siiski olevat, tegemist on kas lisanimega Koristaja või on tegijanimi rahvaetümoloogiline tõlgendus vene-poola nimekujust. Kuristaga liideti 1977 Paluküla (piirnes Haaslava vallas oleva Palukülaga, kuid oli sellest metsaga eraldatud). Kurista idaosas on endine Saare karjamõis (sks Alexandershof). Vrd Poka. – MJ
BHO: 276; EM: 99; EO: 231; PA I: 55–56, 259; PA II: 426; Rev 1624/27 DL: 51; Rev 1638 I: 242, 305; Rootsmäe 2016: 305–306, 336; Simm 1972: 289; Simm 1973: 51–52, lisa 61–62; Tartumaa 1925: 476