[KNR] Eesti kohanimeraamat

Kunila1 ‹-sse› Kse – küla Pärnu maakonnas Lääneranna vallas, kuni 2017 Lääne maakonnas Lihula vallas (Tuudi mõis), 1543 Kunniliue, 1564 Kwnilyffe, 1586 Kunnelep, 1798 Kunila (karjamõis).  B3
● Omaette külana 1970. a nimekirjas. Nimi on olnud kaheosaline, järelosa aluseks võib olla lõpp : lõpe ’laht’. Algusosa Kuni- on problemaatiline. Soome kohanime Kunnila on ühendatud vanarootsi mehenimega Gunni, Gunne. See võimalus on ka Karuse Kunila puhul arvestatav. Vrd ka liivi alalt registreeritud mehenime Kunne (1294 Cunne, 1359 Kunne). P. Wieselgren on Naissaare Kunila mäe puhul pidanud võimalikuks algkuju *Kuningala (kuninga + -la), samasugust arengut on oletatud ka Jüri Kunimaa talu puhul (*Kuningavõhma). Karusel on olnud samuti Kuninga talu, kuid hoopis Mäekülas (1538 Michell Kunnicke). Kursi Kunila puhul on V. Pall lisaks eelmainitule loetlenud häälikuliselt sarnaseid sõnu kuni (kunn) ’käbi’, ’vurrkann’, ’väike ajutine heina- või viljahunnik’ jne, kuid pole nende seost nimega pidanud tõenäoliseks. Kunilaga on 1977 liidetud Kalda küla (1945). Varemgi käsitati mõlemat küla sageli koos (1938 Kunila-Kalda). – MK
EAA.1.2.932:10, L 8; EAN; EO: 154; Essen, Johansen 1939: 105; KNAB; Lopmeri 1947: 78; PTK I: 92; Rev 1586: 73; Stackelberg 1928: 130; Stoebke 1964: 41; Wieselgren 1951: 60

Kunila2 ‹-sse› Ksi – paik (küla) Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas, kuni 2017 Puurmani vallas (Puurmani mõis), 1582 Pawel Kunilo (Pikknurme külas), 1744 Kunnita Ado, 1772 Kunnila Ado.  C4
● Kolme taluga väikeküla, liideti 1977 Pikknurme ja osaliselt Jürikülaga. Küla nimi on V. Palli arvates saadud isikunimest, mis võiks ehk olla sama päritolu kui soome Kunnila külal (vanarootsi mehenimest Gunni, Gunne). Seosed teiste sõnadega (kuni ’1. käbi; 2. vurrkann; 3. väike ajutine heina- või viljahunnik’, kuningas) on küsitavamad. Vrd Kunila1. – PP
PA I: 116; PTK I: 92