[KNR] Eesti kohanimeraamat


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2 artiklit

Kullamäe1 [kulla`mäe] ‹-le›, kohalikus pruugis Kullamä Kuuküla Harju maakonnas Jõelähtme vallas (Valkla mõis), 1782 Kullama Jaan, u 1900 Кулламя (küla).  B3
Ahelküla mererannal Haapse ja Salmistu küla vahel, 1977–1997 oli Haapse osa. XVIII saj lõpul ja edasi kõigis revisjonides kuni 1858. a-ni esines Valklaveski maade hulgas Kullamäe vabadikukoht. XIX saj algupoolel oli Haapse talude hulgas kolm Kullamäe nimega peremeest, sajandi lõpupoolel muutus Kullamäe külaks. Nimi on liitnimi: kuld + mägi, on võimalik, et koha nimi pärineb mäenimest.MJ
BHO: 268; EAA.1864.2.IV-1:281, L 270; KN; KNAB; Vilbaste 1956: 141

Kullamäe2 [kulla`mäe] ‹-leRäpküla Põlva maakonnas Räpina vallas, kuni 2017 Veriora vallas (Veriora mõis), 1871 Kullamäe (küla).  C2
1977–1998 oli Kullamäe jagatud Männisalu ja Pahtpää küla vahel. Veriora mõisa metsamaast välja mõõdetud ja päriseks müüdud talud tekkisid XIX saj II poolel. Mets, mida talud poolkaarena ümbritsevad, kannab tänapäeval nime Saarõmõts, kuid 1897. a mõisakaardil on metsa nimeks Kullamäggi Wald. Loodusnimi Kullamäe mõts kordub mitmel pool vanal Võrumaal. Siin on see saanud aluseks külanimele. Kullamägi on Võrumaal küllalt sageli esinev metsase mäe nimi, mis on üle-eestilise levikuga. Mäenimed võivad olla tekkinud metsa mingi omaduse (sügisese värvuse?) võrdlemisest kullaga. Mujal Eestis võib lähteks olla ka rts kulle ’küngas, kink, väike kõrgendik’. On võimalik, et Kullamägede nimes sisaldub mingi muu, keeleliselt hämardunud sõna. Kullamäe lõunaosa kutsutakse Varsakopliks.ES
BAL: 687; EAA.1269.1.797:201, L 446;  EAA.2072.4.64, L 2; Saar 2008: 169–170

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur