[KNR] Dictionary of Estonian Place names


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 11 artiklit

Keressaare [keressaare] ‹-`saardeMMgküla Tartu maakonnas Peipsiääre vallas, kuni 2017 Vara vallas.  B4
Eeldatavasti Kusma küla hajataludest 1930.–1940. a-tel moodustatud küla (esimest korda nimestikus 1945). Nimi pandud Keressaare metsa ja soo järgi. Nime seletuseks võiks sobida kas sõna keris (murdeti, sh Äksis on see kujul keress) või sõna kere. Viimane (keri ~ kere) on mh Kodavere murrakus tähendanud liikuvat kalameeste onni, mis talvel järve jääle viidi, kere üks tähendusi on ka ’niin’. Lähedane soome kohanimi Keräsaari on tõenäoliselt tulenenud sõnast kerejä ’kärajad’. 1977 liideti Keressaarega Kulli (ka Vembla) küla. Keressaare nime kandis ka lõuna pool Tartu vallas olnud väike küla (TMr), mis liideti 1977 Vilussaarega.PP
KNAB; PTK I: 64

Kikepera [kikepera] ‹-`perra ~ -sseSaaküla Pärnu maakonnas Saarde vallas, kuni 2017 Surju vallas (Kilingi mõis), 1500. a-tel Kikeber, 1559 Kikiper, 1601 Kickefer, 1624 Kickeber, 1839 Kikkeperre.  B2
P. Johansen on nimega ühendanud 1481. a-st pärit lisanime Kykenpe. Äksi Kikevere talu puhul on V. Pall oletanud, et kike on omastava vorm ja rekonstrueerinud nimetava kujul kikk ‹ *kikki (: *kik̆ken). Ta loetleb häälikuliselt lähedasi sõnu: kikkis, kikki, kikk- (kikkhabe, kikk-kõrv), kiki(varvul), kikkmüts jne, sm kike, olla kikkeellään ’püsti’. L. Kettunen on nimele vasteks toonud kikas : kikka, mis aga häälikuliselt hästi ei sobi. Pall peab mõeldavaks, et sõnast on esinenud as-liiteta variant, tuues võrdluseks Wiedemannilt kikas (kukas, kikk, kikane). Rahvapärimuse kohaselt olnud maa-ala, kus asub Kikepera küla, varem põline mets ning kutsutud Kiigeperaks, aja jooksul muutunud nimi lähedal oleva soo järgi Kikeperaks. Kikeperaga on 1977 liidetud Saessaare (külana 1930. a-test), Valdimurru (u 1900 Валди küla, 1834 Waldimurro talu), ↑Vingerja ja Väikseküla (u 1900 Вейксекюла, vrd 1758 Auf Weicke Kikeper oder Penti Jaacks Land Weickeküll Marcus). Omaette paigad ehk talurühmad, ajuti ka külad, on olnud Kulli (1751 Kulliste), Lambaküla (vrd Kikepera all 1584 Macz Lamas), Lutsu (1751 Lutzo Marth, 1758 Lutzo Jaan, 1839 Lutso), Mätliku (1959), Orikselja, Saiaru ehk Saiaaru (u 1900 Сайаро), Soo-otsa (1959, taluna 1839 Soootza), Särgava ehk Särghaua (1751 Sargawa Peter, 1834 Särghaua) ja Väimissaare. Vrd Kiigevere, Kikivere. – MK
BHO: 226; EAA.567.3.246:4, 8, L 3p, 7p; EAA.1865.3.249/3:38, L 39p; EAN; EO: 300; Johansen 1973: 476; KNAB; Leesment 1976: 236; PA IV: 177; PTK I: 68; Pärnumaa 1930: 506; RGADA.274.1.229/1:560, 568, L 283p, 287p; RGADA.274.1.229/3:295, L 1065p; Rücker

Kulli2`Kulli ~ -sseVarküla Pärnu maakonnas Lääneranna vallas, kuni 2017 Varbla vallas (Saulepi mõis), 1689 Kulli Rein, Kulli Michel (talupojad Varbla mõisa Õhu küla all), 1726 Kulli Maddis, Kulli Abri (talupojad Saulepi mõisa all), 1782, 1798 Kulli (küla).  A2
1977–1997 oli Saulepi osa. Kulli kui talunime vahendusel külanimeks saanud lisanime või eesnime lähtekohaks on linnunimetus kull : kulli. Kulli lõunaosa on ↑Palatu, mis 1920. a-teni oli omaette küla. Vrd Kulli3, Kulli4. – MK
EAA.1.2.941:1151, L 1138p; EAA.1864.2.IV-9:384, L 359p; EAN; KNAB; Mellin; Rev 1725/26 Lä: 124

Kulli3-leRanküla Tartu maakonnas Elva vallas, kuni 2017 Rannu vallas (Rannu mõis), 1638 Kullakyllo, 1774 Kullikolka külla, 1796 Kullioja (karjamõis), u 1900 Кулли (karjamõis).  A3
Põline küla, mille maadele rajati XVIII saj IV veerandil karjamõis. Maareformi käigus moodustati 1923 asundus, mis nimetati u 1939 uuesti külaks. Kohanimi lähtub ilmselt linnunimetusest kull : kulli.EE
BHO: 269; EM: 96, 145; ERA.14.2.717 (Tartu maavalitsuse ettepanek 19. VI 1939 nr 3102 asunduste nimede muutmiseks); KN; Mellin; Uuet 2002: 111; Vene TK 42; ÜAN

Kulli4-leHelküla Valga maakonnas Tõrva vallas, kuni 2017 Hummuli vallas (Hummuli mõis), 1932 Kulliküla.  A1
Küla on nimetatud Kulli talu järgi. Lisanimena on Kulli alal esinenud juba XVII saj, mil Helme kirikule kuulus talupoeg Kulle Pap. Kulliga on 1977 liidetud Järve (1945). Üksikuid talurühmi on varem näidatud ka küladena: Metsaküla (Järve lähedal edelas 1932), Veneküla (Kulli taludest edelas, 1922 Vene). Kulli piiresse jääb endine Mäemõisa karjamõis (sks Neu-Hummelshof, ↑Hummuli). Vrd Kulli1. – MK
EVK; KNAB; Rev 1638 II: 120

Kärla-Kulli [`kärla-kulli] ‹-leKärküla Saare maakonnas Saaremaa vallas, kuni 2017 Lääne-Saare vallas, poolmõis (Ruhnu kirikumõis), 1803 Kulli (talu), 1836 Kully.  A4
Kärla-Kulli oli 1977–1997 Kärla aleviku osa. Algselt oli tegu Ruhnu kirikumõisale kuulunud nn armuadramaaga (Gnadenhaken), millest hiljem moodustus luteri kiriku vaimulikkonnale kuuluv poolmõis, rahvasuus Kulli Armuadra mõis. 1920. a-test asundus, pärast 1930. a-id küla. Kulli on külanimeks saanud talunime vahendusel, sellenimelised talud on olnud Kaarmises (1645 Kulli Peter, Kulle Peter, 1744 Kulli Hans) ja Mõnnustes (1731 Kulli Thomas). Nime lähtekohaks on kull : kulli, vrd isikunimena 1255 Culle Osilianus. Täiend Kärla- lisati nimele 2014, kui samasse valda sattus ka Lümanda-Kulli, seni oli Kulli küla. Vrd Kulli2, Kulli4, Lümanda-Kulli. – MK
BHO: 269;  EAA.3724.5.1998, L 1; EAN; KNAB;  LVVA.6828.4.343, L 1; SK I: 131

Lümanda-Kulli-leKhkküla Saare maakonnas Saaremaa vallas, kuni 2017 Lääne-Saare vallas (Ruhnu kirikumõis), u 1900 Кулли (küla).  B4
1977–1997 oli ametlikult Kuusnõmme osa. Lümanda-Kulli on külanimena hiline, vrd 1800 Kulli Arro, 1867 Kulli (armuader). 1800 nimetati ala vastreguleeritud kroonumaaks. Kuivõrd Lümanda-Kulli ja Kärla-Kulli olid omandisuhete kaudu seotud (kuulusid algul Ruhnu pastorile, seejärel moodustasid Kulli poolmõisa), siis võis Kulli nimi üle kanduda Kärlalt. Nimi pärineb sõnast kull : kulli loodusnime vahendusel. Täiend Lümanda- lisati nimele 2014, kui samasse valda sattus Kärla-Kulli küla; varem Kulli. Lümanda-Kulli varasem nimi on olnud 1645 Weiuenall, 1798 Waiwel, 1800 Waiwol, 1836 Waiwell Dorf, 1855–1859 Ваверре; varem kuulus ta Kuusnõmme mõisa juurde. Rahvasuus ei ole nime säilinud. Vrd Kulli2, Kulli3, Kärla-Kulli. – MK
 EAA.3724.5.2202, L 1;  EAA.298.2.71, L 6; EAN; KNAB;  LVVA.6828.4.343, L 1; Mellin; Saaremaa 1934: 572; SK I: 131

Ransi`Ranssi ~ -sseHelküla Valga maakonnas Tõrva vallas, kuni 2017 Hummuli vallas (Hummuli mõis).  A1
Külana hiljemalt 1945. 1977–1998 oli ametlikult jaotatud Alamõisa, Hummuli aleviku ja Kulli küla vahel. Nimi on saadud Ransi talu järgi, Hummuli mõisa all on 1795 mainitud Rantzi Carls Gesinde, Rantzi Tomas, Rantzi Matt. Talunimi on tulenenud isikunimest, vrd Franz. Nimealguline kaashäälikuühend on lihtsustunud üheks kaashäälikuks ja nimesisene nts ns-ks.MK
EAA.1865.3.176/3:4, 28, L 2p, 26p, 27; EAN; KNAB

SaulepiSaulepi ~ -sseVarküla Pärnu maakonnas Lääneranna vallas, kuni 2017 Varbla vallas, mõis, 1689, 1798 Saulep, 1923 Saulepi (asundus, vald).  A2
Mõis eraldati Vana-Varblast 1797. Saulepi mõisa maadel tekkis 1920. a-tel asundus, mis 1939. a paiku muudeti külaks. 1977. a asulareformi ajal Saulepi asukoht nihkus: siinne küla liideti Matsiga, Saulepi külaks ühendati aga Kulli, Rädi ja Õhu küla, ilmselt selle järgi, et külanõukogu keskus ja endine vallamaja, samuti Saulepi kool asusid Kulli külas. Endised piirid taastati 1997. L. Kettuneni vihje, et nimi esineb Henriku Liivimaa kroonikas, ei vasta tõele. Vrd Saulepa. – MK
EAA.1.2.941:1139, L 1127p; EM: 88; EO: 107; ERA.14.2.451 (Lääne maavalitsuse ettepanek 30. III 1939 nr 9033 asunduste asjus); Mellin

Selja5-leVarküla Pärnu maakonnas Lääneranna vallas, kuni 2017 Varbla vallas (Saulepi mõis, Vaiste mõis), 1689 Sellia Mart (talupoeg Õhu küla all), 1782 Selja Jaan (talupoeg Kulli küla all).  A1
Külana on Selja märgitud 1922. a rahvaloenduse nimekirjas. 1977–1997 oli ametlikult Raheste küla osa. Selja põhjaosa on Litu (u 1900 Литто talu), vahel eraldi külaks peetud. Vrd Selja2. – MK
EAA.1.2.941:1150, L 1137p; EAA.1864.2.IV-9:385, L 360p; KNAB; Uuet 2002: 97

Veelikse1-leSaaküla Pärnu maakonnas Saarde vallas (Jäärja mõis), 1923 Veelikse (asundus).  C2
Veelikse oli Jäärja mõisa 1872 asutatud karjamõis, mis oli rajatud kunagise Rauliste küla (1562 Rawles) talude (Veelikse, Kulli, Kita, Orjamaa, Rooni) kohale. Veel Rückeri kaardil 1839 on märgitud küla Raulist ja veski Felix, kuid L. Leesmendi väitel oli samas kohas juba 1815 ja 1826 vaid vesiveski. 1920. a-test Veelikse asundus, al 1977 küla. Veelikse nimi on muganenud saksakeelsest karjamõisa nimest Felix, mis omakorda võib olla saksastatud mugand varasemast talunimest. Veeliksega on 1977 liidetud ↑Räisa ja ↑Uusnaru küla, praegu on selle piires ka Sandre küla (u 1939, varem Roose asundus). Vrd Veelikse2. – MK
BHO: 77; ERA.14.2.715 (Pärnu maavalitsuse ettepanek dets-s 1938); Leesment 1976: 239; Pärnumaa 1930: 509

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur