[KNR] Eesti kohanimeraamat

Kullamaa1 [kulla‿`maa] ‹-le› Kul – kihelkond ajaloolisel Läänemaal, sks Goldenbeck, 1389 Goldenbeke, XVI saj I poolel Ianus Kullemak (vabatalupoeg).
● Kihelkond on tekkinud XIV saj keskel. Nimi oli oletatavasti algselt muinaseestiline *Kultanmäki. Nii P. Johansen kui ka P. Alvre on vanemaks pidanud eestikeelset nime ja saksakeelset Goldenbeck’i sellest tekkinuks. Eesti kohanimedes tavalist järelosa mägi asendab saksakeelses nimes alamsaksa beke ’jõgi, oja’. Johanseni arvates on asendus tekkinud seetõttu, et Vestfaalis, eriti aga Sauerlandis, leidub arvukalt mecke-lõpulisi nimesid, mis kõik tähendavad väikesi jõgesid või ojasid. Selline protsess, kus nbeke muutus mecke-ks, pidi tema arvates Vestfaalis olema juba XIII saj algul nii tavaline, et väljarännanud vestfaallane pani Eesti nimede -meke- puhul kirja beke. Läänepoolsete nimede puhul on võimalik ka lähtumine eestirootsi keelest, kus bakk ’mägi’ võis alamsaksas saada kuju beke. Sel juhul oleks eesti nimi tõlgitud osaliselt eestirootsi keelde ja järelosa oleks alamsaksa keeles mugandunud sõnaks beke. – MK
Alvre 2000a: 216; Alvre 2000b: 61; Ariste 1933: 85; BHO: 89; Johansen 1930b: 16; Johansen 2005: 74