[KNR] Eesti kohanimeraamat

Krüüdneri [`krüüdneri] ‹`Krüüdneri ~ -sse›, kohalikus pruugis ka `Krüüneli ‹-de, -n› Kam – küla Põlva maakonnas Kanepi vallas, kuni 2017 Valgjärve vallas, mõis, sks Krüdnershof, 1782 Krüdneri mois.  B1
● Mõisa kohta on teateid al 1547. Mõisa maadele rajati 1920. a-te alguses asundus. Kohanimi lähtub omaniku nimest Krüdener (ka Kruedener, Crudner jt), kellele mõis läänistati XVI saj keskpaiku. Mõis on aegade vältel allikates kandnud eri nimesid, nagu 1547 Hof tho Sutz, 1627 Suidtz (paralleelnimena), hiljem Schwitzhof (vrd sks schwitzen ’higistama’), samuti Lintz ja Luxhoff (sks Luchs ’ilves’?). Esimestena mainitud nimed näikse seostuvat sõnaga suits : suitsu, mida oletas juba M. J. Eisen. 1939. a kavandati Krüüdneri asunduse nimeks Järviste, ent pärast sõda sai nimeks Krüüdneri järve järgi lihtsalt Järve (1970, lühiajaliselt 1945 Pedastiku). Sel teel püüti vältida saksapärase nime kasutamist. Järve küla nimetati 1977 Krüüdneriks ning sellega liideti ↑Tarikatsi ja Vahtra küla. Viimane on endine Vastse-Prangli asundus (nimetatud ka Väikse-Prangliks), mis tekkis 1920. a-te alguses Vastse-Prangli mõisa maadel (↑Prangli). – EE
BHO: 262; Eisen 1919a: 6; EM: 92, 157; ENE-EE: V, 172; ERA.14.2.717 (Tartu maavalitsuse ettepanek 19. VI 1939 nr 3102 asunduste nimede muutmiseks); Hupel 1774–1782: III, 260; KN; KNAB; Rev 1624/27 DL: 116; SK I: 419; Stryk 1877: 28; Uustalu 1968: 247, 736; ÜAN