[KNR] Eesti kohanimeraamat

Adila ‹-sse› Hag – küla Rapla maakonnas Kohila vallas, mõis, sks Addila, 1586 Adell (mõis).  C2
● Mõisa kohta on teateid XVI saj-st. 1920. a-tel tekkis mõisasüdamesse Adila asundus, mis 1977 muudeti külaks. Nimes võib oletada mingit vana isikunime, sest sama päritoluga näib olevat ka Adiste; nii -ste kui ka -la on sageli isikunimedest tuletatud kohanimede lõpus. Mõisa lähedal põhjas asus endine Koodja, ka Kootja küla (1241 Koti, 1725 Kotja, 1871 Kodja), mis XIX saj lõpus mõisastati. Vrd Adiste. – PP
Joh LCD: 452; LCD: 41v; Rev 1586: 111; Rev 1725/26 Ha: 256; Schmidt 1871

Adiste ‹Adiste ~ -sse›, kohalikus pruugis `At´stõ ‹he› ~ Adistõ ‹Aditsihe› Plv – küla Põlva maakonnas Põlva vallas (Vana-Koiola mõis), 1627 Atzi Kuella, 1638 Atzty külla, u 1685 Addista Kylla, 1757 Addist.  B1
● Põlisküla, mille nimi sisaldab kollektiivliidet -ste. XVII saj nimekujud on lähedased tänapäevasele kohalikule hääldusele, 1627. a nimekuju võiks analüüsida ka kui *At´si(dõ) või *Aditsi(dõ). Algusosa Adi või Ati võib pidada muinasaegseks germaanipäraseks isikunimeks, vrd vanasaksa Atte, Adde, Ati, Adi. Noorema mugandusena võib Adi pärineda ka Andreasest või Adolfist, aga Adiste puhul pole see tõenäoline. Adiste külaosad on Haidaku, Koti, Kriiva ja Ts´ura. Adistega on 1977 liidetud ↑Kooskora (Võn) ja Viiraperä küla. Vrd Adavere, Adila. – ES
EAA.308.6.332:3, L 3; EAA.3147.1.172:31, L 23p; PTK I: 14; Rev 1624/27 DL: 57; Rev 1638 I: 143; Stoebke 1964: 152; SPK: 29

Hämkoti [`hämkoti] ‹-`kotti ~ -sse› Rõu – küla Võru maakonnas Rõuge vallas, kuni 2017 Haanja vallas (Haanja mõis), 1684 Hämgådt Höde, Hämgådt Pahl, 1688 Heinkodt, 1758 Hinkot, Hinkotz, 1765 Dorf Hämkot, 1796 Hämkotti.  A3
● Hämkoti oli 1977–1997 Suhka küla osa. Külanime alge võib olla olemas juba Haanjast 1588. a mainitud talupoja Hans Hemow nimes. Kirjapanekutest on näha, et algusosa häm- asendus XVII saj lõpus ajutiselt hin-iga. Seda võib olla mõjutanud tõlgendus mehenime Hinn kaudu. Kõige tõenäolisemalt koosneb Hämkoti nimi kahest isikunime elemendist, millest teine on Koti, mõne saksa Gott-algulise ristinime mugandus (nt Gotthard, Gottlieb vm). Vrd Wiedemanni Kottu, Põlvas levinud lisanimi Koti. Algusosa päritolu jääb hämaraks. Seda võib pidada muinasnimest pärinevaks, vrd 1536 Hempo Jurgen, 1539 Hempo. Teise võimalusena on häm-elemendi aluseks germaani keeltes tekkinud käibevorm Hemmo, Hemmi nimest Hemming, mida on sageli peetud algnime Hermann muganduseks. Vrd Emmu. – ES
 EAA.308.2.178, L 1; EAA.567.3.252:20, L 17p; EAA.1268.1.401:68, L 64p; EAA.1268.1.403:197, L 169p; PA I: 31; Rajandi 1966: 68; Roslavlev 1976: lisa 12; Stoebke 1964: 20; Sukunimet 1992: 94; Wd

Karilatsi1 [kari‿latsi] ‹-`latsi ~ -sse› Plv – küla Põlva maakonnas Kanepi vallas, kuni 2017 Kõlleste vallas (Kähri mõis), 1627 Karles, 1638 Karlitz, u 1685 Carlitz, 1795 Karralatz, 1798 Karrilatz.  C1
● Vana küla, mis on koosnenud omakorda sumbkülailmelistest talurühmadest. Kõlleste valda jäävad nendest Juuriku, Kindsi, Koti, Punaku ja Põrstõ. Neist Juuriku ja Põrstõ (Põrste) olid külad kuni 1977, teised liideti varem. Endises valla- ja koolimaja kompleksis paikneb Põlva talurahvamuuseum. XVII saj on teateid Karilatsis mõnda aega eksisteerinud mõisast (1638 Karlitz Moysa). Nimi sisaldab mitmuse omastava käände vormis kohanimeliidet -tsi sõnast *karilane. Nime algusosa lähtekuju ja päritolu pole selge. XVII saj nimekujud viitavad eesnime Karl mugandusele Kaarli, kuid see võib olla rahvaetümoloogiline mugandus. Külaelaniku nimetus karilane, millest nimi lähtub, võib tähistada isegi otseselt karjalast. Saaremaal võib karilane tähendada Karja khk elanikku. Need nimed võivadki olla sama algupära nagu ka Soome Karjaa, Põhja-Tartumaa hääbunud nimed *Karistvere (↑Kudina) ja *Karivere (↑Vedu). Nende nimede paljudest seletustest on Karilatsi puhul kõige usutavam ikkagi inimesega seonduv, s.o kas karjapidamine elatusviisina või sõjakus (vrd indeuroopa kar-algulised sõda tähendavad sõnad, nt vanapreisi karyago ’sõjaretk’). Selgusetuks jääb Tõduga liidetud Kõrista külaosa või väikeküla nime etümoloogiline seos Karilatsiga (1757 Körrista, hiljem peamiselt Kirrista) – kas algupärane külahõimu nimi võis veidi muutunud talupoja lisanimes säilida? Vrd Karja1, Tõdu. – ES
EAA.1865.2.62/5:12, L 21; EAA.3147.1.172:175, L 157p; EMS: II, 739; Mellin; PTK I: 55–56; Rev 1624/27 DL: 57; Rev 1638 I: 127–128, 139; SK I: 85

Kodijärve [kodi‿järve] ‹-`järve ~ -le›, kohalikus pruugis ka ‹-n› Kam – küla Tartu maakonnas Kambja vallas, mõis, sks Gothensee, Kodjerw (kuni 1855), 1582 Kodyar (küla), 1638 Koddejerw(e), 1782 Koddijärwe mois.  B3
● Kodijärve mõis eraldati XVII saj II poolel Arula mõisast. 1920 moodustati mõisa maadel asundus, mis 1977 muudeti praeguseks Kodijärve külaks. Samanimeline põlisküla on teada al 1582. M. J. Eiseni arvates on kohanime lähteks sm koti ’kodu’ ja tema väidetud eesti sõna kodi. H. Rebane on jäänud kahevahele, kas küla nimi pärineb selle kunagise valdaja nimest (1449 Peter Ghudejaer ~ Gudeiaer) või isikunimi pärineb kohanimest. L. Kettunen ühendas loodusnimest lähtuva kohanime algusosa sõnadega koda : koja, kodu : kodu ja sm koti : kodin (vrd ka sm Kodesjärvi). Koda- ~ Kodi-tüve vaheldus on ehk sarnane nagu ↑Pühi nimes. Mõisa hilisema saksakeelse nime Gothensee kasutuselevõtt on seotud usutavasti nn gooti teooriaga, mille kohaselt olid Eesti esmaasukad germaani hõimud goodid. Praeguse küla piiridesse jääb Kirbu karjamõis (sks Woldau). – EE
BHO: 90; Bfl: I, 197; Eisen 1919a: 6; Eisen 1924a: 67; EM: 92, 138; ENE-EE: IV, 610; EO: 314; Hupel 1774–1782: III, 260; KN; LGU: I, 336; PA I: 47; Rebane 1928: 10; Rev 1638 I: 89, 90; SPK: 169; ÜAN

Kodila ‹-sse› Rap – küla Rapla maakonnas Rapla vallas, mõis, sks Koddil, 1241 Kotial (küla), 1389 Codyelle.  C3
● Põlisküla, mille asemele hiljemalt 1436 on tekkinud mõis. 1920. a-tel riigimõis, pärast Teist maailmasõda asund, 1977. a-st küla. Nime varasemaks vormiks oletab L. Kettunen *Kodja+la (võrreldes seda Hageri kohanimega Kodja, mis on õieti Koodja), kuid sama hästi võib lähtevormiks pakkuda kodi + jala (vrd 1397 Kodigell). Nime algusosa võiks tuleneda sõnast kodu (sm koti). – PP
Bfl: II, 196; EO: 77; Joh LCD: 452–453; LCD: 42r

Marksa [`marksa] ‹-le› Tõs – küla Pärnu maakonnas Pärnu linna halduspiirkonnas, kuni 2017 Audru vallas (Pootsi mõis), 1500. a-tel Marcus, 1638 Marr (küla Pootsi mõisa all).  A2
● Algselt oli tegu väikese mõisaga. Esimese kirjapaneku järgi vrd isikunime Markus. Marksaga on 1977 liidetud Koti (1839 Kotti, taluna 1624 Kotte Lull). – MK
BHO: 340; EAN; Rev 1624 PL: 24; Rev 1638 II: 29; Rücker