[KNR] Eesti kohanimeraamat

Kotelnika ‹-`nikka ~ -sse›, kohalikus pruugis Kotol´nika ~ Koteniki ‹-he›, rahvakeeles ka Suurõ-Kotelnika Se – paik (küla) Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Põlva maakonnas Värska vallas (Petseri, Saatse nulk), 1843 Кателкинское, u 1866 Калешникъ, 1872 Котельниково, 1882 Кательниково, 1904 Kotelnika, Котельнико́во, 1923 Suur-Kotelnikovo, 1970 Kotelniki.  B1
● Lähedal asus Väiko-Kotelnika talu (1923). XIX saj on mainitud nii küla, puustust kui ka otreezi, need kuulusid Molosva (Моложва) kogukonda ja Satserinna kogudusse. 1977 liidetud Ulitina külaga. J. Simm oletas külanime pärinemist isanimest Kotelnikov (Котельников). Vanavene isikunimedena on registreeritud Котельникъ, Котель (XVI–XVII saj) ja isanimi Котельниковъ (XV–XVII saj). Külanimi on arvatavasti tulenenud elukutsest котельник ’katlategija; inimene, kes valmistab vasknõusid, samovare’; algselt sõnast котел (vrd ee katel). J. Truusmann pakkus sama seletuse, tuues kõrvutuseks läti katlinieks ja leedu katilninkas. A. Šteingolde peab võimalikuks järgnevat tuletuskäiku: кателка ’puurõngas või -vits’ › Кателка (lisanimi) › Кателкин (perekonnanimi) › Кателкинское (külanimi); seejärel seostus nimi rahvaetümoloogia alusel sõnaga котельник ’katlategija’. Ingerimaal ja mujalgi Venemaal leidub Kotelnikovo külasid. Vrd ka Pankjavitsa Kotelova (Котелёво). Vrd Kotelniki. – AK
Academic; Dal’ 1880–1882; Dal’ 1955: II, 178; Hurt 1904: XX; KNAB; Pskov 1843; Pskov 1885: 544; RL 1959, 1970; SeK: 52; Simm 1970a: 175; Simm 1970b: 136; Truusmann 1897b: 25; Tupikov 1903: 202, 594; Vasilev 1882: 144; Vene TK 126; ÜAN