[KNR] Eesti kohanimeraamat

Kooskora [`kooskora] ‹-`korra ~ -sse› Võn – paik (küla) Põlva maakonnas Põlva vallas (Ahja mõis), 1627 Kosskor (tühi küla, veski), 1744 Koskora Hans (isikunimi), 1758 Koskora Jaan (isikunimi), 1925 Kooskora (veski).  B1
● Külana nimekirjas 1970. Liideti 1977 Adistega, osalt Eostega. J. Simmu järgi on Kooskora talud, kuid kohta on mainitud ka veskina. Simm peab nime pärinevaks vene isikunimest Косекаръ. Etümoloogia näib tõenäoline, tegemist võib olla veskiomaniku või tema järglaste nimega. Kooskora on perekonnanimena sealkandis tuntud praegugi. On ka teine võimalus, et nimi on liitnimi koosk + ora ’oja’. Veski on tõesti Kooskora oja ääres, mida ka Jaaniojaks kutsutakse. Nime algusosa koosk jääks sel juhul ebaselgeks, kuid on võrreldav Ida-Harjumaa külanimedega Härmakosu ja Kosu (sisseütlev Kosku). – MJ
Rev 1624/27 DL: 53; Rootsmäe 2016: 604–605; Simm 1972: 293; Simm 1973: 47, lisa 55; Tartumaa 1925: 477