[KNR] Eesti kohanimeraamat

Koogi1 ‹-le›, kohalikus pruugis Kuogi Jõe – küla Harju maakonnas Jõelähtme vallas (Haljava mõis, Jõelähtme mõis), 1688 KokiKrog (kõrts), 1700 KocKrog, 1725 Kooki Körts.  B3
● Tekkis XIX saj lõpul väikese alevikuna Haljava mõisale kuulunud Koogi kõrtsi juurde. Nagu ka teised Koogi nimed, võib nimi pärineda alamsaksa päritolu isikunimest, vrd 1564 Koke, mille järgi on Koogi-tüvelisi nimesid etümologiseerinud V. Pall ja M. Kallasmaa. Vrd Koogi2. – MJ
BHO: 252;  EAA.1.2.C-III-8; EE: IV, 1034; ENE-EE: V, 29; Palli 1959: 603; PTK I: 82; Puhk 1996: 134; SK I: 119; Stoebke 1964: 38; Stuart 1699; Wrede 2006: 48

Koogi2 ‹-le› Äks – küla Tartu maakonnas Tartu vallas, kuni 2017 Jõgeva maakonnas Tabivere vallas, karjamõis (Saadjärve mõis), sks Charlottenhof, 1688 Kocke Jaak, Kocki Jaack, 1798 Kogi (veski).  B4
● Koogi karjamõis tekkis hävinud *Metsküla karjamõisa asemele Koogi veski kõrvale XIX saj alguseks. 1920. a-test küla. Varem esines Koogi ilmselt talupoegade lisanimena, eesti isikunimena on nt Harjumaal 1564 kirja pandud Koke, D.-E. Stoebkel Cock(e) ja Koeck(e). Tegu võib olla ka saksa perekonnanimega Kock või Koock (= Koch ’kokk’). Karjamõisa saksakeelne nimi Charlottenhof (1839) on suhteliselt tüüpiline naisenime sisaldav kohanimi. Karjamõisa alal oli varem Metsküla (1744 ja 1796 Metzkülla). – PP
BHO: 49; Hupel 1774–1782: III, 246; PTK I: 82, 139; PTMT: III, 588