[KNR] Eesti kohanimeraamat


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2 artiklit

Kundsa-le›, kohalikus pruugis-lõ›, kirjakeeles varem ka Konsa Vasküla Võru maakonnas Rõuge vallas, kuni 2017 Misso vallas (Vastseliina mõis), 1782 Sweda Konsa Maerd, 1820 Kontsa (talu), 1909 Swedo oder Konsa, 1923 Kondsa.  B3
Kundsa oli 1977–1997 Pältre küla osa. Kundsa nimi tuleb talupoja lisanimest, kunagisest eesnimest. Võrumaal esineb see talunimedes Kondsa, Kundsa, Kunds´a, vana kirjapilt on tavaliselt Konsa. Nime aluseks on kõige tõenäolisemalt saksa päritolu eesnimi Kunz(e), germaani nime Konrad mugandus. Tüvevokaal a võib olla mõjutatud samakõlalisest lõunaeesti sõnast kunds : kundsa ’kand’. Varem on seda küla kirjalikult tuntud peamiselt *Sveeda ehk *Veeda nime all. Nimi sai alguse praegusest Sandi külast (1638 Schwedowa Pustus, 1684 ja 1688 Sweda Johan ja Klima). Külanimeks sai see juba praeguses asukohas: 1820 Sweda (Weda). Päritolu osas vrd vene perekonnanime Шведов ’rootslane’. Vrd Kunsu, Kuutsi, Kuutsemägi, Sandi. – ES
BAL: 674; EAA.1865.2.141/2:8, L 7p; EAA.1271.1.223:174–175, L 327–329; EAA.308.6.316:58, L 51p; Rajandi 2011: 97; Rev 1638 I: 174; Roslavlev 1976: lisa 1; Unbegaun 1995: 113; ÜAN

Lilli-Anne-sse›, rahvakeeles Lilli`mõisa-lõ, -n~ Annõ`mõisa-lõ, -nUrvküla Võru maakonnas Võru vallas, kuni 2017 Sõmerpalu vallas (Sõmerpalu mõis), 1762 Lillimoisa Kunsa Ado, 1770 Lünenhoff, Konsa ~ Lüni Ado, 1793 Annenhof; sks Lühnen, Annenhof.  B1
Tänapäevase külanime all on kokku pandud kahe karjamõisa nimed. Neist Lilli oli 1766–1867 ametlikult omaette mõis, kuigi seda majandati Sõmerpaluga koos. Annõmõisa (Anne) on kogu aeg olnud kas Lilli või Sõmerpalu mõisa karjamõis. Lilli mõisa alla kuulusid kunagise suure Osula küla idaosa talud. 1912 müüdi suur osa mõlema karjamõisa maast asundustaludeks saksa talupoegadele (↑Heimtali2). Lillimõisa nime seletab rahvasuu sõna lüll ’võllas’ abil. Tõenäolisem on siiski, et kohanimi on alguse saanud Heinrich (Hinrich) Schillingi nimest, kes 1627. a revisjoni järgi oli sakslane ja pidas teenete eest saadud ühte adramaad. 1638 oli ta Sõmerpalust lahkunud. Saksakeelne Lühnen on ilmselt teist algupära. Annõmõisa on Põhja-Liivimaale eriti tüüpiline karjamõisa nimi, saadud naisenimest Anne (Anna). Annõmõisa nimi Rückeri kaardil 1839 (Sophien) on jäänud selgitamata, see võib olla eksitus. Lilli-Anne lõunaosas on eraldi Kaapsuu talud.ES
BHO: 19, 323; EAA.1270.1.264:72, 106, L 71p, 106; Rev 1624/27 DL: 60; Rev 1638 I: 150

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur