[KNR] Eesti kohanimeraamat

Kõnnu1 ‹`Kõndu›, kohalikus pruugis ka Konnu ‹`Kondu› Kuu – küla Harju maakonnas Kuusalu vallas, mõis, sks Könda, 1290 Kundis, 1637 Kondo, 1699 Kondo (mõis).  B3
● XIII saj oli Ojamaa kloostri munkade käes, hiljem Kolga mõisa osa. Kõnnu karjamõis tekkis enne 1637. a. XVII saj lõpus sai iseseisvaks mõisaks. Mõisa maale tekkis 1920. a-tel asundus, al 1977 küla. Nimes peitub sõna kõnd : kõnnu, L. Kettunen osutab soome vastavale sõnale kontu. Kõnnuga on 1977 liidetud ↑Kimbalu ja Soosilla (1938). Vrd Kõnnu3, Kõnnu4. – MJ
Bfl: I, 25; BHO: 249; EAA.5393.1.24 (SRA ÖPRK 5. 1637), lk 25; EO: 22, 155, 211; ERA.14.2.713 (Kõnnu vallavalitsuse kiri 30. XII 1938 nr 28/442); KNAB; Stuart 1699

Kõnnu2 ‹`Kõndu ~ -sse› Trm – küla Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas, kuni 2017 Torma vallas, mõis, sks Kondo, 1493 Konde, 1599 wieś Konde, 1601 Kondo, 1695 Kondohoff, Kondokylla.  C1
● Küla on mainitud 1493, mõisa kohta on teateid 1533. Küla säilis mõisa kõrval idas. Mõisa maadele tekkis 1920. a-tel asundus, mis 1977 liideti külaga. Nimi pärineb sõnast kõnd : kõnnu ’kuiv, kõrge, savine maa; põndak’. Nimisõna kõnd kohta on üksikud teated Põhja-Eestist. Kohanimede põhjal võib eeldada, et sõna oli laiemalt tuntud. 1977 liideti Kõnnuga Nõmme ja ↑Palastvere küla. Vrd Kõnnu4. – VP
EO: 98; PTK I: 98–99; P XVI: 140

Kõnnu8 ‹`Kõndu ~ -sse› Iis – paik (küla) Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas, kuni 2017 Illuka vallas (Kurtna mõis), 1583 Kondoby, 1726 Groß Köndo, Klein Köndo, 1796 Köndo, 1871 Suurkönno, Peenkönno; vn Кондище, Канди́ще.  A1
● Küla on olnud jagunenud põhjapoolseks Suure-Kõnnuks ja lõunapoolseks Peen-Kõnnuks. Täiend peen tähendab nimes väikest, vrd sm pieni. Al 1977 on Kõnnu küla Ongassaare küla osa. Vrd Kõnnu4. – MK
Ariste 1930: 366; EVK; KNAB; Mellin; Moora 1964: 42, 46; Paucker 1847–1849: II, 46; Rev 1725/26 Vi: 188; Schmidt 1871

Kõnnujõe [kõnnu‿`jõe] ‹-le› Äks – küla Tartu maakonnas Tartu vallas, kuni 2017 Jõgeva maakonnas Tabivere vallas (Raadi mõis), 1588 Kent, 1783 Kondo, 1839 Könde (talu).  B4
● Kõnnu metsatalust Laeva jõe ääres XX saj algul väljakasvanud küla. Jõest loode pool on olnud Suuresöödi küla (liideti 1977), kagu pool Kõnnu ehk Kõnnu-Ülejõe küla; viimase asemele soovitati 1939. a asulareformi ajal Kõnnujõe nime, mis tuleb esile 1970. a nimestikus (1945 on veel Kõnnu). 1977 liideti Kõnnujõega Laastiku küla. Vrd Kõnnu2. – PP
 EAA.2072.3.39c, L 1; ERA.14.2.717 (Saadjärve vallavalitsuse 7. VI 1939 koosoleku protokoll nr 6); KNAB; PA I: 290; PTK I: 98–99