[KNR] Eesti kohanimeraamat

Kulkna [`kul´kna] ‹-sse›, kohalikus pruugis ‹-he›, kirjakeeles ka Kolpina Se – küla ja saar Petseri rajoonis Kuulja vallas (Lobotka), vn Ко́лпино (küla), Ко́лпин ~ Ко́лпина (saar), 1463 исады и церков калпиньскую, 1558 Kulpna kulla, Kulna kulla, 1585–1587 въ Колпинѣ на погостѣ, Губа Колпинская (pogost, gubaa), 1630 в Колпино, 1886 Kolpina, 1903 Kul´pina, u 1920 Kolpino, 1928 Kulkna, 2002 Kulk´na.  B1
● Juba XV saj on mainitud kirikut ja issaade, XVI saj kuulus Kulkna gubaa ja pogost Pihkva maakonna Velikaja-tagusesse (Zavelitšje) zassaadi. XV saj on mainitud saart (Калпиное), XVI saj küla ning XVII saj kirikuküla (Село Колпино). XIX saj ka puustus; siis kuulus Kulkna koguduse alla 11 seto küla. Kulkna nime päritolu eesti sõnavara põhjal on keeruline leida, vrd kulk ’mütt’ või kolpak ~ kolbak ’meeste müts’ (Se), mis on vene laen. S. Melnikovi andmeil oletas M. Vasmer Колпино nime pärinemist sõnast колпик ’luik’, V. Nikonov pakkus lähteks колпь ’haigur’. J. Truusmann pakkus seletuseks sm kolpi ’vana suur kuusk’, Pihkva murrete колпа ’müts’ ja vn колпь, колпица, колпикъ ’kulp’. Vene murretes leidub sõna колпина ’veelind; (poiss)mees’. Vanavene eesnimena on XVII saj Venemaal registreeritud Колпа. A. Šteingolde arvates on tegemist soome-ugri päritolu kohanimega. Kohanimed Kolp (Колпь), Kolpino (Колпино) on levinud Ingeris ja Pihkvamaal, peamiselt aga endisel ajaloolisel Novgorodimaal. Kulkna saarel on kolm küla: Kulkna (Kolpino), Medele (Medli) ja Tsertva (Šartovo). Vrd Kõlbi. – AK
Academic; Arakčeev 2008; Ernits 2012: 37; Hurt 1903: 164, 175; Mel’nikov 1984; PL: I, 64, II, 52–53; Pskov 1585–1587: 113, 145; Pskov 1914: 24, 26; Schirren 1861–1885: I, 11; SeK: 59; Truusmann 1898: 125; Tupikov 1903: 190; Vasilev 1882: 138; VES; VMS