[KNR] Eesti kohanimeraamat

Koksi [`koksi] ‹`Koksi ~ -sse› Vll – küla Saare maakonnas Saaremaa vallas, kuni 2017 Valjala vallas (Kogula mõis), 1453 Melendo van Velketh is tho Kockis eyn bur, 1645 Koggist, 1798 Kokkist.  A3
● E. Koit on nime ühendanud isikunimega Coke ~ Kogge, millest ne-tuletise mitmuse tüvi andis küla nimeks Koksi. – MK
Koit 1962: 234; SK I: 115

Krootuse [`krootuse] ‹-sse ~ -le›, kohalikus pruugis `Kruutusõ ‹`Kruutustõ ~ -lõ› Kan – küla Põlva maakonnas Kanepi vallas, kuni 2017 Kõlleste vallas, mõis, sks Köllitz, 1549 Kollis, 1627 Kelles, Sundimois oder Bergshoff, 1638 Kellitz, 1782 Alt-Köllitz, Kretusse Mois, 1798 Alt-Köllitz, Krotuse M.  C1
● Suurest algselt Põlva kihelkonda kuulunud mõisast eraldati Põlgaste mõis 1652 (viimasest omakorda hiljem Hurmi). XVIII saj keskel eraldati pärastise Karaski mõisa maad, esialgu kahe eraldi mõisana, Karaski ja Musti ehk Vastse-Kõlleste (sks Schwarzhof, Neu-Köllitz). XIX saj rajati mõisa naabrusse vallamaja ja koolimaja, 1920. a-tel jagati mõisa maa asundustaludeks, tekkis Krootuse asundus, al 1977 küla. Krootuse mõisa saksakeelne nimi Köllitz pärineb Kõlleste külalt, mis paikneb mõisast kirdes. Eestikeelne nimi kujunes mõisniku nime mugandist *Krootus ~ *Kruutus (1782 nähtavasti ka *Krõõtus). Selle üheks võimalikuks lähteks võib pidada perekonnanime Rothkirch, mõisa omanikke 1625–1742. Kuid Rothkirchide poolt panti pandud mõisa tegelikuks valdajaks oli 1652–1710 perekond Rothausen. Tõenäolisem ja ka varasemate uurijate poolt õigeks peetud seisukoht on, et rahvasuus tunti Krootuse nime all just Rothauseneid nende nime alamsaksapärase häälduse [rothus] järgi. Krootuse eraldiseisvad paigad on ↑Hilba (küla kuni 1977), Madaliku ja Ts´ombo. Krootusega on 1977 liidetud ↑Kõlleste küla. Vrd Kõlleste. – ES
BHO: 247–248; Eisen 1922; Hupel 1774–1782: III, 276; Mellin; Rev 1624/27 DL: 62; Rev 1638 I: 128; Stryk 1877: 224, 225, 230

Kurkse [`kurkse] ‹`Kurkse ~ -sse› Ris – küla Harju maakonnas Lääne-Harju vallas, kuni 2017 Padise vallas, poolmõis, rts Korkis, Kårkis, Korkes, 1562 Lille Kurkus (küla), 1565 Kurckus, Grot Kurckuss, Klene Kurckuss (vakus ja kaks küla).  C1
● P. Johansen on nime sidunud sõnaga kurk : kurgu, mis kohanimedes tähendab maa- või merekitsust, siin tõenäoliselt väina, kust toimus ülesõit Väike-Pakrile. L. Kettunen aga on nime algvormiks pakkunud Kurkisen linnunimetusest kurg. – MK
EAA.1.2.934:418, 419, 420, L 414, 415, 416; EO: 194; Joh LCD: 458; Johansen 1951: 227