[KNR] Eesti kohanimeraamat

Koljaku ‹-le› Kad – küla Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas, kuni 2017 Vihula vallas (Palmse mõis), 1782 Kolioko Mart (talupoeg Palmse mõisa all), 1871 Koljako (metsavahikoht).  C2
● Kuni 1977 Võsu-Metsanurga küla. Uue nime on saanud Koljaku ehk Koljuka mäe järgi, kus oli ka samanimeline metsavahikoht. Mõnda külasse kuuluvat peret (Laviku, Lemuselja) on mainitud al 1726. L. Kettunen tunneb Sangastest Koljago talu (kirjakeelestatud kujul Koljaku), nime on ta pidanud kaheosaliseks, järelosise aluseks isikunimi -Jaagu, -Jaago, algusosa aluseks koll : kolli ’tont’ või koli : kolju ’ümmargune asi’. Tõenäolisem vaste on kolju ’mäenukk, madala mäe hari, kõrgem koht’, mis sobiks mäenimega. Vrd siiski ka Lõuna-Eesti sõna koljak ’adra tald, palgikelk, ilma jalasteta päraregi palgi vedamisel, lauatükk adra vedamiseks nurmele, masina ratta alla pandav raudne klots mäest alla tulekul’ ja lähematest murrakutest koljak(as) ’paiguti veel sulamata jää; jäätus, kelts; lumeta, külmetanud maa’. – MK
EAA.1864.2.IV-4:383, L 370; EKMS: I, 25, III, 535; EMS: III (13), 491; ENE-EE: IV, 647; EO: 34; KN; KNAB; PTK I: 80; Schmidt 1871; Tarvel 1983: 98