[KNR] Eesti kohanimeraamat

Koila1 [`koila] ‹-sse› Jõe – küla Harju maakonnas Jõelähtme vallas (Jägala mõis), 1241 Kogæl (küla ja veski), 1688 Koillküla.  B3
● Põlisküla, oli 1977–1997 Koogi küla osa. L. Kettunen oletab, et Koila nimi (ka Simunas ja Viru-Nigulas) võiks olla algselt *Kohila või *Kojila ’kohev’, kuid lisab siis Hageri Kohila, rõhutades, et -la pole neis kohanimeliide, vaid sama -la, mis sõnas räbal : räbala. P. Johansen on lisanud olulise tähelepaneku, et kõik neli küla asuvad jõe ääres ja võivad seega olla seotud sõnaga kohin, millele on liitunud -la. E. V. Saksa arvates on Jõelähtme Koila paiknemine Jägala jõe ääres juhuslik kokkusattumus, sest teiste läheduses jõge pole (Simuna Koila asub isegi mäe otsas) ja seega nad ei saa ka veekohina järgi nime saanud olla. Tema arvates on nimed tulnud sõnast kogu, nii nagu Kogula ja Kogela nimes, mis on tähistanud vana hõimu kogunemiskohta. Ükski neist etümoloogiatest pole usutav, samuti võivad nimed olla eri päritolu. Jõelähtme Koila nimes pole varasemate kirjapanekute alusel pruukinud h-d ollagi. Vrd Koela. – MJ
BHO: 243;  EAA.1.2.C-III-8; EE: IV, 927; EO: 76–77; Joh LCD: 448; LCD: 45v; Mellin; Saks 1974: 54; Wrede 2006: 48

Koila2 [`koila] ‹-sse› Sim – küla Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja vallas, kuni 2017 Rakke vallas, mõis, sks Koil, 1241 Kogelæ (küla).  A4
● Mõisat on mainitud 1528 (Koeygell). Mõis ja küla asuvad kahe jõe, Salla jõe ja hilisema Koila peakraavi vahelisel kõrgustikul. 1726 on Salla mõisa all mainitud küladena Lay Koyl ja Koyl. *Lai-Koila võeti mõisamaaks ja küla pillutati laiali. 1920. a-tel tekkis mõisa kohale Koila asundus, mis 1970. a-teks oli külaga liitunud. Võimalik, et nime XIII saj üleskirjutuses väljendab g sulghäälikut, mitte j-i. Sel juhul võis la-liitelise külanime algusosa lähtuda isikunimest, vrd Kogge, Koggi. Vrd Koila1, Koila3. – MK
Joh LCD: 438–439; Rev 1725/26 Vi: 220

Koila3 [`koila] ‹-sse› VNg – küla Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas (Kalvi mõis), 1241 Kokæl (küla), 1296 Cokgele, 1479 Koggel, 1498 Koigel, 1744 Koil.  A3
● 1977–1997 oli Kurna osa. VNg Koila küla on arvatavasti andnud nime Koggele või Coyele aadlisuguvõsale, sest Taani hindamisraamatus on mainitud vasalli Albern de Kokæl, lisanime on P. Johansen samastanud siinse Koilaga. Ilmselt oli külanimes XIII saj sulghäälik, st nimekuju oli *Kokila või *Kokela. Sel juhul olnuks -la ees ilmselt varakult laialt levinud isikunimi, mis kujul Cock(e), Kocke, Cockes, Koeck, Koeke on jõudnud dokumentidesse. Teisi nime seletusvõimalusi on käsitletud üle-eelmises nimeartiklis. Vrd Koila1, Koela. – MK
EAN; Joh LCD: 441; KNAB; Stoebke 1964: 38, 39