[KNR] Eesti kohanimeraamat

Kiumamõisa [`kiuma‿`mõisa] ‹-sse›, kohalikus pruugis ‹-he› Plv – paik (küla) Põlva maakonnas Põlva vallas, mõis, sks Kioma, 1495 Küemahe, 1498 Kimo, 1543 Kyuma, 1627 Kyvimoisa oder Kyhama, Koehamahoff, 1638 Kioma.  A1
● Kõige varasemates allikates on mainitud küla, mille juurde kuulus ilmselt samanimeline mõis. XVII saj-st alates on nimetatud eraldi mõisat ja kahte küla: *Koorvere ja *Kärevere. Viimane on praegune Kiuma küla Kiumamõisast lõuna pool, samas kui Kiumamõisa on Aarna küla osa. Tõenäoliselt paiknes algselt Kiuma nime kandnud asula just hilisema mõisa ümbruses. 1627. a kirjapilt Kyvimoisa (*Kivimõisa, st ’veskimõisa’) näib olevat kõlaliselt sarnane rööpnimi Kyhama nimele. Kuigi häälikuliselt ootuspärane, ei saa väita, et Kiuma nimi oleks *Kivimõisa lühenemise tulemus. Talunimed, mis 1805 on kirjas Kiioma kujul, viivad järeldusele, et nimi hääldus ilmselt pika i-ga ja i lühenemine põhjustas III välte kujunemise häälduses. Sellisena on Kiumamõisa ja Kiuma nime algupära tundmatu. Nimi erineb teistest ümbruskonna vanadest külanimedest ka kõlaliselt, võimalik, et ma-lõpp viitab hoopis slaavi algupärale. Liitsõnalise päritolu variantidest oleks esimene kivi + mäe – koht, mis asub mäe otsas vesiveski suhtes, võib-olla selle piirkonna esimese vesiveski suhtes. Teine võimalus, mida kirjapanekud toetavad, oleks Kiho + mäe, kus Kiho ~ Kihu on lõunaeesti vana isikunimi, mis on üle kandunud küllalt paljudesse talunimedesse. Mõisat on varem eesti keeles XVII–XVIII saj omanike perekonnanime Plater järgi nimetatud ka *Laatrimõisaks (1798 Latri M.). Vrd Kiideva, Kiivera, Rosma, Toolamaa. – ES
BHO: 228; EAA.567.2.699:2, L 1p; Mellin; Rev 1624/27 DL: 56, 62; Rev 1638 I: 152