[KNR] Dictionary of Estonian Place names


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 1 artikkel

Kito-le›, kohalikus pruugis ka Kitokülä-`küllä›, rahvakeeles ka Seegasaarõ-lõ ~ -`saardõSepaik (küla) Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Põlva maakonnas Mikitamäe vallas (Lobotka, Poloda nulk), 1563 Бабино Каменище (küla), 1585 Бабино, u 1866 Бабино-Каменище, 1872 Каменище, 1885 Sega, 1886 Kito, Seegasaare, 1897 Бабино Каменище, 1903 Kitu, 1904 Kito, Seegasaarõ, Ба́бино Камени́ще, 1922 Kitto.  A2
Liideti 1977 Selise külaga. Küla kuulus XIX saj Selise kogukonda ja Värska kogudusse. Kohanime seletuseks võiks olla lõunaeestiline kitmä ’kiitma’ või kitjä ’kiitja’. Tõenäoline tundub eesnime Nikita lühenemine kujule *Kita ~ *Kito. Pihkvamaal on mitu Kitovo (Китово) küla. Seegasaarõ nime päritolu on ebaselge. Võrdluseks võib tuua Võrumaa sõna seek ’viljamõõt’ ja seegamaa ’pinnamõõt’; seal leidub samuti Seega talusid. Pihkvamaal on Seglitsõ (Сеглицы) küla. L. Vaba andmeil on seek balti tüvi, mis laenatud lõunaeesti murdekeelde (läti sieks, leedu siekas). P. Pälli arvates võiks Seega tuleneda isikunimest, nt Seva (СеваВсеволод või Севастьян). Vene nimes esinev Babino (Бабино) on idaslaavi maade kohanimedes levinud; Pihkvamaal oli varem mitu Babino küla. Каменище on peamiselt ukraina murdesõna, vrd ka vene каменище ’suur kivikamakas’. Venemaal on Kameništši (Каменищи) küla. Vrd Kiidi. – AK
Academic; Harlašov 2002: kaart 1; Hurt 1903: 166, 224; Hurt 1904: XV; Hurt 1904–1907: II, 8; KN; Pskov 1988; RL 1922; SeK: 42; Selart 2016: 100; Truusmann 1890: 54; Truusmann 1897a: 45; Truusmann 1897b: 24; Vasilev 1882: 17, 125; Vene TK 126; VES; VMS

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur