[KNR] Eesti kohanimeraamat

Kirepi1 ‹Kirepi ~ -sse›, kohalikus pruugis ka ‹-de› Rõn – küla Tartu maakonnas Elva vallas, kuni 2017 Rõngu vallas, mõis, sks Kirrumpäh, 1721 Kirripa, 1782 Kirrepä.  A4
● Kirepi mõis eraldus Rõngu mõisast vahemikus 1641–1688. XVIII saj II poolel eraldati Vana-Kirepist (sks Alt-Kirrumpäh) 1,4 km edelas paiknenud Uue-Kirepi mõis (sks Neu-Kirrumpäh), mis XIX saj I poolel oli muutunud karjamõisaks ja seejärel kadus. XIX saj II poolest on teada Väike-Kirepi (Klein-Kirrumpäh) karjamõis Vana-Kirepist 3,5 km põhjas, mis jaotati 1922 asundustaludeks ja millest moodustati Väike-Kirepi asundus (praegu põhiliselt Tammiste küla piirides). Samal ajal rajati Vana-Kirepi mõisa maadele Kirepi asundus, al 1977 küla. Esimesena on kohanime käsitlenud M. J. Eisen, kes tuletas selle varasemast kujust *Kerrompä ~ *Kerumpää ’ümar pea või küngas’. Tõenäolisem on L. Kettuneni oletus, mille kohaselt liitsõnaline kohanimi pärineb oletatavast isikunimest *Kirjupää. 1977 liideti Kirepiga Kahu (1922) ja Tõlvamäe (1839 Tölwamä talud) küla. Kirepi piiridesse jääb kagus endine Konnu küla (1923). Vrd Kirumpää. – EE
BHO: 231; Eisen 1919b: 6; EO: 159; Hupel 1774–1782: III, 270; KN; KNAB; RGADA.274.1.172:244, L 246; Stryk 1877: 129, 133; Tartumaa 1925: 412; ÜAN

Kirepi2 ‹Kirepi ~ -sse›, kohalikus pruugis ka Kerepi Kod – paik (küla) Tartu maakonnas Peipsiääre vallas, kuni 2017 Vara vallas (Alatskivi mõis), vn Ко́стино, 1839 Kirrepäh, u 1900 Киремпи (Костина).  B4
● Vene asustusega küla, liideti 1977 Metsakiviga. L. Kettunen on Rõngu vastava nime tuletanud kujust *Kirjupää, mis võib olla olnud isikunimi. 1585 on arvatavasti Kavastu lähedal Emajõe ääres asunud *Natakülas (Natykul) elanud talupoeg Kirep Hanc. Vene nimi Kostino on tuletatud isikunime Konstantin (Константин) lühivormist Kostja (Костя). Vrd Kirepi1. – AŠ, PP
EO: 159; KNAB; PA I: 197; PTK I: 70