[KNR] Eesti kohanimeraamat

Kiltsi¹ viipenimi. Kohanime kirjapildiga sarnaneva sõna tõlge, viibe „kits (kitsehabe)“.

Kiltsi1 ‹`Kiltsi›, kohalikus pruugis Kilsi ‹`Kiltsi› VMr – alevik Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja vallas, mõis (Kiltsi-Vorsti mõis), sks Aß-Schloß, Gilsenhof, 1466 Asze (mõis), 1725–1726 Ass, 1732 Kilsi m., 1782 Aß, Kilsi mois.

C2
● Kiltsi linnus on ehitatud arvatavasti XIV saj ja renoveeritud mõisahooneks 1790. See oli XVI saj üks tugevamaid vasallikindlustusi kogu Virumaal, kuid juba Põhjasõja ajal ei olnud purustatud linnusel enam sõjalist tähtsust. Mõisat on esmakordselt mainitud 1466 Väike-Maarja khk-s. 1920. a-tel tekkis mõisa ümber Kiltsi asundus, mis liideti 1977 Liivakülaga. Kiltsi nime all tuntakse nüüd mõisast põhja pool raudteejaama ümber kujunenud alevikku, mis tekkis pärast raudtee ehitamist XIX saj lõpul ja arenes eriti 1920.–1930. a-tel. Nimi tuleneb Gilseni perekonna nimest, kellele mõis kuulus XVI saj (sks Gilsenhof). Koha varasem nimi on säilinud saksakeelses nimes Ass, mis on lühenenud nagu saksa nimedele tavaline varasemast kujust Asse. Asse on muistne isikunimi, mainitud liivi isikunimena Asse (Asso) juba XIII saj Henriku Liivimaa kroonikas, kuid on olnud ka eesti isikunimi. XIX saj II poolel liideti mõisaga Järvepera (koh Jäärepere) küla maad (1586 Jerwenpehr, 1725–1726 Jerweperra, 1828 Jerweperre), mis asusid u praeguse Kiltsi aleviku kohal jõe ääres. Kiltsiga liideti 1977 Liiduri küla. – MJ
BHO: 33; EAA.1314.1.36:13, L 12p; Eisen 1924b: 78; ENE: III, 542; Hupel 1774–1782: III, 493; Joonuks 1963: 64–65; KN; Rev 1586: 38; Rev 1725/26 Vi: 259; Stoebke 1964: 17; Thor-Helle 1732: 315