|
Leitud 2 artiklit
Kilgi1 ‹`Kilki ~ -sse ~ -le›, rahvakeeles ka Kilgi‿metsa Var – küla Pärnu maakonnas Lääneranna vallas, kuni 2017 Varbla vallas (Saulepi mõis, Vaiste mõis, Vana-Varbla mõis), 1765 Külcke Michel, Külcke Uetoa Michel (talupojad Varblas), 1782 Kilcke, 1923 Kilgi. B1
● 1689 on Varblas Rannaküla (Randekulla) all mainitud talupoega Killcka Anders. Küla võis nime saada selle lisanime järgi. Kilgit on jagatud väiksemateks osadeks: Ees-Kilgi (lõunas, Vana-Varbla järgi), Massu-Kilgi ehk Massumetsa (idas, Massu järgi) ja Taga-Kilgi (põhjas, Saulepi ja Vaiste järgi). Kilgi põhjaosas oli 1920. a-teni Pärnamaa küla (1844 Pernama talu). Vrd Kilgi2. – MK
EAA.1.2.941:1153, L 1140p; EAA.3.1.497:686, L 662p; EAA.1864.2.IV-9:369, L 344p; Schmidt 1844; ÜAN
Kilgi2 ‹`Kilki ~ -sse ~ -le› Vig – küla Rapla maakonnas Märjamaa vallas (Velise mõis), 1712 Kilke Siem (talupoeg Vanakubja külas), 1726 Kilke Hans (hajatalu Velise mõisa all), 1923 Kilgi (küla). B2
● Kilgi on olnud ka karjamõis (sks Johannishof). 1920. a-test asundus, u 1939. a-st küla. 1977–1997 oli Kiilaspere osa. Kilgi nimi, mida talunimena esineb Eestis rohkesti, tuleneb tõenäoliselt isikunimest, vrd Killik (XVI saj Killick moller), või lisanimest, vrd putukanimetust kilk : kilgi. L. Tiik on nimemugandi Kilk tuletanud isikunimest Thorkil, Thorkillus või ka teistest kil-lõpulistest nimedest. Vrd Kilgi1. – MK
EAA.3.1.448:366, L 615; EAN; ERA.14.2.451 (Lääne maavalitsuse ettepanek 30. III 1939 nr 9033 asunduste asjus); HK: 82–83; KNAB; Rev 1725/26 Lä: 64; Tiik 1977: 288