[KNR] Eesti kohanimeraamat


Päring: osas

Leitud 2 artiklit

Kilgi1`Kilki ~ -sse ~ -le›, rahvakeeles ka Kilgimetsa Varküla Pärnu maakonnas Lääneranna vallas, kuni 2017 Varbla vallas (Saulepi mõis, Vaiste mõis, Vana-Varbla mõis), 1765 Külcke Michel, Külcke Uetoa Michel (talupojad Varblas), 1782 Kilcke, 1923 Kilgi.  B1
1689 on Varblas Rannaküla (Randekulla) all mainitud talupoega Killcka Anders. Küla võis nime saada selle lisanime järgi. Kilgit on jagatud väiksemateks osadeks: Ees-Kilgi (lõunas, Vana-Varbla järgi), Massu-Kilgi ehk Massumetsa (idas, Massu järgi) ja Taga-Kilgi (põhjas, Saulepi ja Vaiste järgi). Kilgi põhjaosas oli 1920. a-teni Pärnamaa küla (1844 Pernama talu). Vrd Kilgi2. – MK
EAA.1.2.941:1153, L 1140p; EAA.3.1.497:686, L 662p; EAA.1864.2.IV-9:369, L 344p; Schmidt 1844; ÜAN

Kilgi2`Kilki ~ -sse ~ -leVigküla Rapla maakonnas Märjamaa vallas (Velise mõis), 1712 Kilke Siem (talupoeg Vanakubja külas), 1726 Kilke Hans (hajatalu Velise mõisa all), 1923 Kilgi (küla).  B2
Kilgi on olnud ka karjamõis (sks Johannishof). 1920. a-test asundus, u 1939. a-st küla. 1977–1997 oli Kiilaspere osa. Kilgi nimi, mida talunimena esineb Eestis rohkesti, tuleneb tõenäoliselt isikunimest, vrd Killik (XVI saj Killick moller), või lisanimest, vrd putukanimetust kilk : kilgi. L. Tiik on nimemugandi Kilk tuletanud isikunimest Thorkil, Thorkillus või ka teistest kil-lõpulistest nimedest. Vrd Kilgi1. – MK
EAA.3.1.448:366, L 615; EAN; ERA.14.2.451 (Lääne maavalitsuse ettepanek 30. III 1939 nr 9033 asunduste asjus); HK: 82–83; KNAB; Rev 1725/26 Lä: 64; Tiik 1977: 288

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur