[KNR] Dictionary of Estonian Place names


Query: in

Leitud 1 artikkel

Kiiviti-le›, kirjakeeles varem ka Kiivite Krlpaik Valga maakonnas Valga vallas, kuni 2017 Taheva vallas (Karula mõis), 1627 Kywid Hanss, 1723 Kiwita Rein, 1839 Kiwito (küla).  B2
Ringiste külas asuva Kiiviti talurühma järgi on nime saanud küllalt suur Kiiviti järv (1839 Kiweto S.). Varem on Kiiviti ja selle ümbruse talud arvatud Ujukülä alla, küla asukohta aitavad täpsustada talunimed Kauru (1601 Kauri Bartelmeus) ja Lüüdi (1638 Kiwit Hans sein Sohn Lyth, st Kiiviti Hansu poeg Lüüt). Kiiviti on küllalt levinud talunimi ja vana lisanimi, mis põhineb murretes varieeruva pikkusega linnunimetusel kiiv ~ kiive ~ kiivit ~ kiivitaja. Nii sama linnunimetus ķīvīte kui ka lisanimi (kirjapanekutes Kiwit) on olemas ka Lätis. Kiiviti kandi vana külanimi oli Ujukülä (1582 Hoiokilla, Hoiakul, 1584 Haiokila, 1627 Hoye kuella, 1638 Huyakülla, u 1690 Hingokülla). Nimi pärineb jõelt, mida tänapäeval tuntakse ühesõnalise nimega Uju (ametlikult Ujuste oja, ka Sete oja, läti Kaičupe). Ka Kiiviti järve, millest jõgi alguse saab, on 1687. a kaardil nimetatud Uju järveks (Huju Siö). Jõge mööda allavoolu Karula, Kaagjärve ja Koikküla mõisa piirialal praeguses Lepa külas (Har) asub Ujumõtsa paikkond. Vahel on kadunud Ujukülä ekslikult tänapäevase Ujumõtsa kanti paigutatud. Vrd Ringiste. – ES
EAA.567.3.67:29, L 27p; PA I: 70, 74, 131; Rev 1601: 38; Rev 1624/27 DL: 156; Rev 1638 I: 31; RGADA.274.1.174:934, L 929p; Rücker; VMS: 221

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur