[KNR] Eesti kohanimeraamat


Päring: osas

Leitud 1 artikkel

Kiislova [`kiislova] ‹-sse›, kohalikus pruugis `Kiisluva, rahvakeeles ka `Väiko-`Kiisluva ~ `Väiko-`Kislova-heSeküla Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Meremäe vallas (Pankjavitsa, Vaaksaarõ nulk), ? 1652 Кислово, 1686 Кислово, u 1790 Кислова, 1882 Малое Кислово, 1904 Väiko-Kislova, Ма́лое Кисло́во, u 1920 Urpuse, 1922 Kislova, 1923 Väike-Kislova, 1938 Vk.-Kiislova, 1970 Kiislova.  C2
XIX saj kuulus küla Voronitsa (Воронкино) kogukonda ja Pankjavitsa kogudusse. Küla tuumik on Väiko-Kiisluva, mida on üldiselt kutsutud Kiisluvaks. 1920.–1930. a-tel ilmuv nimi Urpuse ehk Urbuse tähistab tavaliselt küla lõunaosa. Väiko-Kiisluvast edelas on Suurõ-Kiisluva (vn Большо́е Кисло́во), mis on 1977 liidetud Kiislovaga. Kiislova nimi pärineb talupoja lisanimest, mis on moodustatud vene laensõna kiisla, kisla ’kaerakile’ (‹ кисель) või pigem näoilme ja iseloomu viitava кислый ’hapu’ järgi (E. Ernits). Vanavene mehenimena esineb Кисель, mis on laenatud ka eesti keelde (Kisli, J. Mägiste). Kohanimi Kislovo (Кислово) on Pihkvamaal, samuti Venemaa Euroopa-osas üsna sageli esinev. Kiislovaga on 1977 liidetud ↑Solova küla. Vrd Kiisli. – AK
Academic; Eesti TK 50; Hurt 1904: XXII; Ivanov 1841: 233; PGM 1785–1792; RL 1922; RL 1959, 1970; SeK: 41; Truusmann 1890: 56; Truusmann 1897a: 44; Tupikov 1903: 179; Vasilev 1882: 178; VMS; ÜAN

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur