[KNR] Eesti kohanimeraamat

Kehra1 [II v] ‹`Kehra›, kohalikus pruugis ka Kiehra HJn – küla Harju maakonnas Anija vallas, 1241 Ketheræ, 1249 Kecnere, 1392 Kedere, 1539 Kederikull, 1688 Kehrakyla, 1732 Kehra.  B4
● Kehra küla paiknes tõenäoliselt juba esmamainimise ajal oma praeguses asukohas. 1249–1552 oli Tallinna piiskopi lauamõis Kiviloo lossi juures, seejärel eravalduses, kuid veel 1564–1565 seostatakse üheselt Kiviloo lossilääniga. P. Johanseni järgi rajati mõis uuesti ajavahemikul 1620–1637 *Karukse (Karrokas) veski juurde, V. Prausti järgi Karukse veski ja Jaunaku (õieti vist *Janaka) kaheadramaalise külakese kohale. Nimes peitub sõna keder : kedra ’ketas, ratas’, mille hilisem murdeline kuju on kehr : kehra. Johanseni järgi võiks see tähendada ka veekeerist. Ta võrdleb nime Soome kohanimega Kehro. Prausti arvates on tegemist jõekäärudega, kuid häälikuliselt ei ole keder ja käär ühendatavad. Vrd Kehra2. – MJ
BHO: 208–209;  EAA.1.2.C-III-34; EAA.5393.1.24 (SRA ÖPRK 5. 1637), lk 83; EMS: II (10), 954; ENE-EE: IV, 444, XII, 210–211; Joh LCD: 282, 424; Kehra 2014: 18, 48; LCD: 46r