[KNR] Eesti kohanimeraamat

Keemu ‹-le› Kse – küla Pärnu maakonnas Lääneranna vallas, kuni 2017 Lääne maakonnas Lihula vallas, karjamõis (Matsalu mõis), ? 1598 Kennemeky, 1798 Kemo (kõrts).  A2
● Hiljemalt XIX saj I poolest oli Keemu karjamõis (1844 Kaemo, 1893 Kemo, hilisemates allikates ekslikult Känno, millest on tuletatud eestikeelne vigane Kännu). Mõisa lähedal on olnud Keemu kõrts. 1920. a-test asundus, u 1939. a-st küla, mis 1970. a-teks oli jagunenud kaheks (I ja II). 1977–2014 oli liidetud Matsalu külaga. J. Koit on Keemuga samastanud 1598. a kirjapaneku Kennemeky. Lisanimi Kähmo ja Kehmo oli alal levinud juba XVII saj, Saastna talupoegade hulgas näiteks Kehmo Andrus. XVIII saj on Karusel Keemu esinenud lisanimena, mis võis näidata päritolu Keemu külast, nt Õekülas 1782 Kemo Endrick (sama mees 1795 Kechmo Endrik), 1795 Paga mõisa all vabadik Kemo Ado Tonnis, Matsalu mõisas Kemo Ann. Lähedane lisanimi esineb 1726 Petaaluse külas (Kegmo Adam). Tõenäoliselt on nime lähtekohaks isikunimi, vrd ka soome lisanime Keimo, mille taustal on sõna keimeä ’uhkustav, enesearmastaja jne’. Kui 1598. a kirjapanek käib Keemu kohta, siis vrd ka isikunime Kenn + mägi : mäe. – MK
EAA.1.2.943:589, L 612p; EAA.1864.2.IV-9:274, L 261p; EAA.1864.2.V-64:7, 93, 102, 204, L 6, 94p, 103p, 205; ERA.14.2.451 (Lääne maavalitsuse ettepanek 30. III 1939 nr 9033 asunduste asjus); EVK; Mellin; Rev 1725/26 Lä: 113; Saaga: Originalet av Jakob Koits regestverk. Del 1, K:10; SPK: 149