[KNR] Eesti kohanimeraamat


Päring: osas

Leitud 1 artikkel

Kasaritsa-`ritsa ~ -sse›, varem ka Vana-Kasaritsa Rõuküla Võru maakonnas Võru vallas, mõis, sks Alt-Kasseritz, 1592 Kazarycza, 1627 Kasaritz, 1684 Gambla Kasaritz Hoff, 1798 Alt Kasseritz.  C2
Kasaritsa mõis rajati samanimelise vakuse asemele vahemikus 1588–1592. XVII saj keskpaigas jagati mõis kaheks nimedega Vana- ning Vastse-Kasaritsa. Alates XVII saj lõpu mõisate reduktsioonist oli tegemist kroonumõisatega. 1920. a-tel tekkis mõisakeskusse Vana-Kasaritsa asundus, mis 1977 nimetati Kasaritsa külaks, kuna siin paiknes ka Kasaritsa vallamaja, hilisem külanõukogu keskus. Mõisa nimi pärineb Kasaritsa külalt, varasemalt vakuselt. Külanime ulatust on hajatalude asustuses määratletud muutlikult. XVII saj keskel ulatus see praegusest Kusma külast Sika külani, kattes kogu hilisema Vana-Kasaritsa mõisa maa. XVIII saj ja XIX saj alguses ulatus Kasaritsa küla Kusmalt Meelikuni, siis jagati Vana-Kasaritsa mõisa hajatalusid Kasaritsa, *Kaugjärve ja Kurvitsa (↑Sika) küla vahel. tsa-lõpuline nimi on moodustatud ne-liite mitmuse vormist (*kasaridsõq). Vana isikunime päritolu on tundmatu. Soome perekonnanimede Kasari ja Kasurinen puhul on oletatud, et tuntud Christiani mugandustest Kasten, Kassen, Kasse või algnimest Cassian(us) on moodustatud ri-lõpuline tuletis. Nimed on küllalt vanad, nt 1467 Magnus Kassarist, 1470 Uoti Kassari. Pole ka võimatu, et see nimi pärineb turgipärasest nimest Kasari, mida võidi kasutada nii lisanime kui ka eesnimena ja mis võis Võrumaale levida keskajal slaavlaste vahendusel. Vrd Kasari. – ES
BHO: 196; EAA.308.2.178; EAA.567.2.782; EAA.1865.2.83/10; Mellin; Rev 1624/27 DL: 88; Roslavlev 1976: 3; Sukunimet 1992: 182

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur