[KNR] Eesti kohanimeraamat

Kaarli2 [`kaarli] ‹`Kaarli ~ -sse› Hls – küla Viljandi maakonnas Mulgi vallas, kuni 2017 Halliste vallas, mõis, sks Karlsberg.  B3
● 1416 oli alal *Jõetaga küla (Jehentacke, Jodentack või Jogentacke), 1445 Isentacken. Selle kohale tekkis mõis, mis eraldati ajavahemikus 1795–1811 Õisust (1797 karjamõis Karlsberg). Eesti nimi on saksakeelse nime mugandus. 1920. a-test Kaarli asundus, al 1977 küla. Nime lähtekohaks on isikunimi. – MK
BHO: 184; EM: 109; KNAB; LGU: I, 193; Mellin

Kaarlimõisa [`kaarli‿`mõisa] ‹-`mõisa› Võn – küla Tartu maakonnas Kastre vallas, kuni 2017 Mäksa vallas (Kastre mõis), 1826 Karlsberg, Punkari-M., 1847 Carlsberg; sks Karlsberg (karjamõis).  B1
● Kokuta küla endise Pungari talu maadele rajatud Kastre mõisa karjamõis. Nimes peitub J. Simmu järgi isikunimi Kaarel. L. ja I. Rootsmäe arvavad, et karjamõis kujunes välja juba XVIII saj lõpul, kui selle 1790 omandas Carl Otto v. Loewenstern, kelle järgi arvatavasti karjamõis ka nimetati. Küla rajati mõisamaadele Eesti Vabariigi ajal. Algul oli ta Kaarli asundus (1939), seejärel Kaarli (1970), al 1977 Kaarlimõisa küla. 1977 liideti Kaarlimõisaga Telliskivi küla (1922 ka Savikoa küla ~ nukk), mis rajati kandimeeste külana XIX saj keskel. Nime sai läheduses olnud tellisevabrikust, savikojast, mis lõpetas oma tegevuse XVIII saj lõpul või XIX saj algul. – MJ
BHO: 184–185; Bienenstamm 1826: 287; Rootsmäe 2016: 176, 197; Simm 1973: 34, lisa 35–36; Simm 1975a: 185

Kosova ‹-le›, kirjakeeles varem ka Kosuva Võn – küla Põlva maakonnas Põlva vallas, kuni 2017 Ahja vallas (Ahja mõis), 1796 Karlsburg (karjamõis), 1812 Carlsberg, 1826 Karlsberg, Kossowa-M, 1925 Kosuva.  B3
● Kosova oli Ahja mõisa karjamõis, millest pärast maareformi sai asundus ja 1939. a paiku küla. Nimi näib olevat vene päritolu (‹ Косово). Kosovaga liideti 1977 Pilpakülä, kus kõigil majadel olnud ühtemoodi pilpakatused. Lülletemäe järgi kutsuti ka Lülletekülaks. Loodepoolsemate talude rahvapärane nimetus on Kelmikülä, kuna seal elanud pikanäpumehed. Kosova põhjaosas on Moloka ehk Sonnatari kurm (1688 Sontor Matz). 1758 ja 1816 kuulus see Ahja Vanamõisa, 1818–1858 Ahja-Metsküla alla, 1920.–1930. a-tel on olnud ka omaette Sonnatari küla. Talud on muust maailmast võrdlemisi eraldatud, aga jõukad, seetõttu on kurmu pilkamisi kutsutud ka Saksakurmuks ja Sandikurmuks. – MJ
BHO: 185; ERA.14.2.717 (Tartu maavalitsuse ettepanek 19. VI 1939 nr 3102 asunduste nimede muutmiseks); Mellin; Rootsmäe 2016: 491, 499, 573–574; Simm 1972: 289; Simm 1973: 47–48, lisa 57; Simm 1977: 120

Puugi ‹`Puuki ~ -sse› Kam – küla Põlva maakonnas Kanepi vallas, kuni 2017 Valgjärve vallas, poolmõis, sks Karlsberg, 1796 Pugi M., u 1900 Пуки, 1923 Kaarli (Puugi) (asundus).  B1
● Oli Krüüdneri mõisast eraldatud poolmõis. 1920. a-te alguses rajati mõisa maadele asundus, hiljem küla. Kohanimi kajastub XVII–XVIII saj talupoegade lisanimes (1688 Puckj Andris, 1721 Pucke Andres, 1723 Pucka Hans), mis on kõik lühikese u-ga. Seepärast pole selge, kas kohanime lähteks on puuk : puugi ’putukas; mütoloogiline varavedaja’, pukk : puki ’seade; kutsari iste; sokk’, pukk : puka ’sokk’ või isikunimi Bock. Pucke võib kujutada endast ka lõunaeesti mitmuse omastavat puuge, puuke ’puukide’. Puugi küla on kandnud ka Kaarli nime, mis on tuletatud poolmõisa saksakeelsest nimest Karlsberg. 1977 liideti Puugiga ↑Tamme küla (Kan). – EE
Eesti TK 50; EM: 92, 148; KN; Mellin; RGADA.274.1.172:78, L 74; RGADA.274.1.174:79, L 93p; RGADA.274.1.211/11:106, L 1090p; Saaga: SRA Östersjöprovinsernas jordrevisionshandlingar, 55410/35:162, L 164p; Uuet 2002: 112; ÜAN

Tappoja [`tapp‿oja] ‹-le›, kohalikus pruugis ‹-lõ› Urv – paik Võru maakonnas Võru vallas, kuni 2017 Sõmerpalu vallas, karjamõis (Sõmerpalu mõis), sks Karlsberg, 1937 Tappoja.  B1
● Järvere mõisa karjamõis Mäekülä ja Mustja mõisa Osula küla piiril oli olemas juba 1816 (Hoflage Carlsberg). Praegu jääb Tappoja Mäekülä piiresse. Eestikeelne nimi ilmus dokumentidesse seoses karjamõisa jagamisega kolmeks asundustaluks 1920. a-tel. Nimes sisaldub lõunaeesti sõna tapp ’humal’. Oja karjamõisa all on väike, peamiselt kevadine vooluvesi. – ES
EAA.1865.2.131/4:9, L 9p; Eesti TK 50

Vissi2 ‹-le› Nõo – küla Tartu maakonnas Nõo vallas (Meeri mõis), sks Karlsberg (karjamõis).  B3
● Hiljemalt 1798 rajati Vissi karjamõis, mille maadel tekkis 1920. a-te alguses asundus, u 1939. a-st küla. Vissi järve nimeks oli XVII saj Werritjerwe ehk Wirritjerwe. Vissi küla piiridesse jääb ↑Vapramäe. Vrd Verijärve, Virita, Vissi1. – EE
EM: 94, 148; ERA.14.2.717 (Tartu maavalitsuse ettepanek 19. VI 1939 nr 3102 asunduste nimede muutmiseks); Rev 1638 I: 107, 108; Rücker; SK I: 499; Rücker; Stoebke 1964: 75; VMS: II, 694; ÜAN