[KNR] Eesti kohanimeraamat

Kabala1 ‹-sse› Pil – küla Järva maakonnas Türi vallas, mõis, sks Kabbal, 1583 Kabla (küla), 1599 Kabala, 1624 Kabballa (küla Kahala vakuses), 1638 Kabbala (mõis), 1797 Kabbal (mõis).  C2
● Mõis on rajatud vahemikus 1624–1638 küla asemele. 1920. a-test asundus, al 1977 küla. Võimalik, et nime aluseks on kabel, ladina capella, mis esmamainingu alusel langeb kokku sõnaga kabel : kabla ’nöör, ohelik’. Virumaa Kabala puhul on L. Kettunen lisaks toonud võrdluseks kaba ’esileküündiv osa’ ja kapp : kapa ’teatud nõu, mõõt’. Kabala on nii Harju- kui ka Virumaal. Kabalaga on 1977 liidetud Raja (1945) ja Saare (1970 Saare I ja Saare II) küla. Vrd Suurküla4, Viru-Kabala. – MK
EO: 74; Mellin; PA IV: 13; P XVI: 284; Rev 1624 PL: 43; Rev 1638 II: 157

Kavandi ‹Kavandi ~ -sse›, kohalikus pruugis varem ka Kaavandi ~ Kauandi Jaa – küla Saare maakonnas Saaremaa vallas, kuni 2017 Orissaare vallas (Maasi mõis), 1645 Kawande Külla, 1798 Kawandi.  A1
● XVI saj kuulus küla Pahila vakusesse. Nime lähtekoht on ebaselge, vrd siiski XV saj eesti isikunime Cawenda. Lisaks võib tuua soome kapa : kavan ’purukuiv, kuiv või kõva asi’ ja eesti kaba : kava ’esileulatuv osa’. Kavastu nime puhul toob L. Kettunen võrdluseks soome perekonnanime Kaponen ‹ Kapoi ning oletuslikud nimekujud *Kapa(i)nen : *Kapa(i)sen : *Kapa(i)sten. – MK
EO: 223; KN; SK I: 92

Kohila ‹-sse› Hag – alev Rapla maakonnas Kohila vallas, mõis, sks Koil, 1241 Koil, Koylæ (küla), 1438 Kogell, 1535 Koygell.  A2
● Kohila mõisast on teateid 1438. Küla kadus mõisa kõrvalt XVII saj lõpuks. 1893 asutati Kohila mõisasse puupapivabrik ja pärast raudtee valmimist ehitati 1907 paberivabrik, mille juurde tekkis XX saj algul alevik. 1945 muudeti Kohila aleviks, 2002 liideti Kohila vallaga. L. Kettunen tuletab nime sõnast kohil või kohel ’kohe(da), kohev’, kuid peab tõenäoliseks ka P. Johanseni oletust, kes seob nime sõnaga kohisema (Kohila ja Koila asuvad suurte koskede lähedal). Kohilat on XX saj alguses raudteejaama järgi nimetatud ka Kapa-Kohilaks (sks Kappakoil), nime esimene pool viitab Kapa kõrtsile (1798 Kappa). Vt ka ↑Masti. – PP
Bfl: I, 167; ENE: IV, 49; EO: 76–77; Joh LCD: 440–441; LCD: 41r, 41v; Rev 1725/26 Ha: 248

Saunja2 [`saunja] ‹`Saunja ~ -sse› LNg – küla Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas, poolmõis, 1537 Sawnisz (küla), 1615 Saunyakoppell.  A4
● Saunja poolmõis eraldati Salajõest 1816. Mõisa kõrval oli samanimeline küla. Küla asub Salajõe suudme lähedal, sellel kohal asus P. Johanseni järgi toomhärra koppel. Võimalik, et siin on Salajõge hüütud *Saueojaks või *Sauejõeks, vana omastava n on nimes säilinud. Saunja lahes Saunja kohal olevat saarekest on hiljemgi hüütud Sauesilmarahuks. Võimalik oleks lähtuda ka sõnast saun : sauna, vrd 1689 Sauna Koppell, kuid see näib hilisema rahvaetümoloogiana. Saunjaga on 1977 liidetud Kapa (1871 Kappa kõrts), Kõrgema (1553 Kerckemecky, 1798 Korgema, 1844 Kargema, 1871 Körgema) ja Rannaküla (1798 Ran̄a, 1844 Ranna). Vrd Saunja1. – MK
EAA.1.2.941:692, L 681p; EM: 85; Johansen 1951: 260; Mellin; Schmidt 1844; Schmidt 1871

Suurküla4 [`suur‿küla] ‹-`külla ~ -sse›, kirjakeeles varem ka Kabala Rap – paik (küla) Rapla maakonnas Rapla vallas, kuni 2017 Raikküla vallas (Kabala mõis), 1241 Capal, 1472 Cappel, 1725 Kappell, 1798 Kabbala.  C4
● Nimetati varem Kabalaks, uuem nimi Suurküla tuli alles XX saj (1913 Суурекюла). 1977 liideti Lõpemetsaga. Kabala nime seletab L. Kettunen sõnaga kaba ’mingi eseme laiem ots, püssipära’ või kapp : kapa. Rahvapärimuses seotakse nime teke sõnaga kabel, sest Kabala mõis olevat alguses kloostriks ehk kabeliks ehitatud. Kabala mõisa ümber kujunenud asundust nimetati vahepeal Tamme külaks, nüüd on see uuesti ↑Kabala küla. – PP
Bfl: I, 296; EO: 73–74; Joh LCD: 403–404; KM: E 52645 – 1914; LCD: 41v; Mellin; Rev 1725/26 Ha: 274

Viru-Kabala ‹-Kabala ~ -sse› VNg – küla Lääne-Viru maakonnas Vinni vallas, kuni 2017 Rägavere vallas (Kabala mõis), 1241 Cappala (küla), 1557 Kappell (mõis), 1726 Kappell (küla ja mõis).  A4
● Mõis oli algselt Haansalu kohal, kus hiljem oli uus mõis (sks Lilienhof). Al 1685 praeguses kohas. XIX saj Pada mõisa karjamõis. 1920. a-test Kabala asundus, 1930. a-tel ka nimetatud alevikuks. 1977 liideti Kabala küla ja asundus Viru-Kabala külaks. Täiend Viru- maakonnanime järgi lisati teistest Kabalatest eristamiseks. L. Kettunen on liiga julgeks pidanud muinasnime seostamist ladina sõnaga capella ’kabel’, ta on nimele võrdluseks toonud sõna kaba, millel on eesti keeles palju tähendusi, muuhulgas ’etteulatuv osa’, soome kappale (murdes kappala) ’tükk’ ja kapale ’põllupeenar’. Sageli on la-liite ees isikunimi, vrd soome nime Kapanen, mille algusosa peetakse lisanimeks, sõna kapa tähendab kuivatatud kala või muud kuivatatud asja. Viru-Kabalaga on 1977 liidetud ↑Aarla (taastatud 2017), Haansalu (1922, taluna 1712 Hansallo Peter), ↑Põdri, Suurküla ehk Kabala-Suurküla ja Vabatküla ehk Kabala-Vabatküla. Viru-Kabala piiresse kuulub põhjas ka Urtja ehk Hurtja, varasem saunaküla (u 1900 Уртья). – MK
Bfl: I, 1451; EAA.3.1.448:44, L 29; EO: 74; Joh LCD: 405; KNAB; Nimikirja 1988: 400; Rev 1725/26 Vi: 145; ÜAN

Õvanurme [õva‿nurme] ‹-`nurme ~ -sse› Äks – küla Tartu maakonnas Tartu vallas, kuni 2017 Jõgeva maakonnas Tabivere vallas (Elistvere mõis), 1443 Hovenorme, 1500 Hogenurme, 1582 Hewenorm, 1725 Uwwanurm, 1839 Oewenurm.  C4
● Nime esimese koostisosa (varem ehk *Hõva- või *Hõve-) päritolu jääb ebaselgeks, võib-olla on tegu isikunimega. Isuri kohanime Heva, mis on ehk siinsega suguluses, on samuti peetud isikunimest lähtunuks. Õvanurme põhjapoolsemaid talusid kutsutakse endise moonamaja järgi Kapa külaks. – PP
LGU: I, 311; PA I: 111; PTK I: 54, 285