[KNR] Eesti kohanimeraamat

Kaloga1 ‹-le›, kohalikus pruugis ‹-lõ ~ Kalo`killõ› Rõu – küla Võru maakonnas Rõuge vallas, kuni 2017 Haanja vallas (Haanja mõis), 1588 Pap Kalakow, 1630 Kaloko Hintus, 1638 Kallock Jaen, u 1683 Kallock Tomaß, 1684 Kallucha Thomas, Kallucha Johan, 1765 Dorf Kalloka.  A2
● Kaloga oli 1977–1997 Jaanimäe küla osa. Talurühma ja küla nimi ilmub allikatesse varakult. Rõuges ja Vastseliinas levinud vana lisanime päritolu pole selge. XV saj-st on Põhja-Lätist Ruhjast teada isikunimi Calluke. Võimalik, et XVII saj Võrumaal veel levinud eesnimi Kallas ja kõnealune *Kallok pärinevad ühest ja samast muistsest isikunimeosisest. Vrd ka Soome karjalapärane perekonnanimi Kallonen, tuntud vähemalt XVI saj-st. Setomaa Koluga (vn Калугино) Petseri vallas võib olla sama algupäraga kohanimi, kuid võib näidata ka päritolu tuntud linnast Kalugast. Kaloga lääneosa on Rauba, mida on veel 1930. a-tel omaette külaks peetud. Vrd Kaluka. – ES
 EAA.308.2.225, L 1;  EAA.308.2.178, L 1; EAA.1268.1.401:81, L 77p; PA I: 32; Rev 1638 I: 172; Roslavlev 1976: lisa 1; Stoebke 1964: 35; Sukunimet 1992: 166

Kaloga2 ‹-le›, kohalikus pruugis ‹-lõ› Rõu – paik (küla) Võru maakonnas Võru vallas, kuni 2017 Vastseliina vallas, karjamõis (Vana-Saaluse mõis), 1684 Kallock Peep, 1688 Kallack Peedo, 1765 dorf Kalloka, 1886 Kalloga (talu), 1909 Kalloka (karjamõis).  A2
● Liideti 1977 Kündja külaga. Kaloga lisanimega talupoeg oli Saaluse mõisas olemas juba 1627 (Kalliga Mick). Võimalik, et sama meest mainiti 1638 isanimega Joharra Mick (vrd vn Jegor). Kindlalt samas paigas on talu ja väikeküla püsinud XVII saj lõpust. XIX saj lõpus rajati Kaloga ja Kanastõ talult äravõetud maadele Vana-Saaluse mõisa karjamõis, mille maad jagati 1920. a-tel asundustaludeks. Vrd Kaloga1. – ES
BAL: 703;  EAA.308.2.177, L 1; EAA.308.2.178; EAA.1268.1.401:120, L 115p;  EAA.2072.4.164, L 1; Rev 1624/27 DL: 87; Rev 1638 I: 178; Roslavlev 1976: 20