[KNR] Eesti kohanimeraamat


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 4 artiklit

Kallaste1-sse ~ -leKhkküla Saare maakonnas Saaremaa vallas, kuni 2017 Kihelkonna vallas (Pidula mõis).  C3
Külana esineb alles 1945, mil kuulus Mustjala valda; rajati endise Ranna karjamõisa maale (1823 Ran̄a talu, 1855–1859 Ранно). 1977–1997 oli ametlikult Pidula osa. Vrd Kallaste2. – MK
 EAA.298.2.71, L 6; EAN; KNAB;  LVVA.6828.4.342, L 1; Uuet 2002: 104

Kallaste2-sse ~ -leMuhküla Saare maakonnas Muhu vallas (Tamse mõis), 1645 Kallasti, 1798 Kallast.  C1
Nime lähtekohaks on kallas : kalda.MK
BHO: 170; SK I: 76

Kallaste4-sse ~ -le›, kohalikus pruugis Kallastõpääle~ `Kalda-lõHarküla Võru maakonnas Rõuge vallas, kuni 2017 Mõniste vallas (Saru mõis), u 1870 Uskunna (Kallaste) Schulmeister Punsa Juhhani p Henno Kalkun, 1970 Kallaste.  A3
Umbes XIX saj keskpaigas on Uskuna talu maast eraldatud maa kooli jaoks. 1870 ja veel 1907 on seal tegutsenud Uskuna ehk Kallaste kool. Koolimaja on suletud ilmselt XX saj I veerandil ja viidud üle Saru uude koolimajja. Hiljem on koht saanud taluks, mille järgi on XX saj II poolel nimetatud küla. Sovhoosi ajal kandsid Kallaste nime talu kõrvale rajatud sigalad ja viljakuivati. Nimi tuleb asukohast Mustjõe kaldal. Kallaste alla on koondatud piirkonna hajatalud, nii põlistalud kui ka Saru mõisa asundustalud. Neist moodustatud omaette külad olid kuni 1977 Ala-Põru ja Keräandsi (Kerahansu, samanimeline talu ise jäi Hürova piiresse). Vrd Vodi. – MF
EAA.1295.1.756:175, L 264;  EAA.2072.9.626, L 1; KN; KNAB

Kallaste viipenimi. Kohamärk osutab Peipsi kalurite traditsioonilisele, üleskeeratud äärega peakattele.
Kallaste5-le›, kohalikus pruugis ka Kallasse Kodlinn Tartu maakonnas Peipsiääre vallas, kuni 2017 linn omaette haldusüksusena (Kokora mõis), vn Кра́сные Го́ры, vn omaduss красного́рский, 1796 Krasnaja Gora, Kallaste.  C3
Algselt küla, peamiselt vene asustusega. Elanikud, vanausulised põgenikud, tulid XVIII saj alguses peamiselt Novgorodi kubermangust. Sai 1921 aleviks, 1938 linnaks. Eestikeelne nimi viitab asukohale Peipsi ääres. Venekeelne nimi (tõlkes ’punased mäed’) on pandud väidetavalt kaldaäärsete punaste kaljude järgi. Kallaste ja Pusi kohal oli varem *Purmurand (1582 Purna, 1592 Pormorand, 1601 Pormeranda), mille seletuseks on pakutud sõnu puru(ma) (A. Moora) või sm purnu (murdeti purmu) ’(vilja)salv, latter; lohk, auk vms’ (V. Pall).PP
BHO: 261, 465; KNAB; PA II: 421; PTK I: 51, 189–190; Treial 2007: 59

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur