[KNR] Eesti kohanimeraamat

Kaliküla1 [kali‿küla] ‹-`külla ~ -sse›, kirjakeeles varem ka Kalliküla Plt – küla Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas (Lustivere mõis), 1583 Kaly (küla), 1599 Kali, 1638 Kalli Kuella, 1797 Kalliküll (mõis), u 1900 Калликюля (mõis); sks Kalliküll.  B3
● On XVII saj lõpus olnud mõis, XVIII saj II poolel ühendatud Lustivere mõisaga. Mellini kaardil 1797 mõis (Kalliküll) ja sellest lõunas küla (Moisakülla), viimane kadus XIX saj I poolel. L. Kettunen on Haljala Kaliküla nime ühendanud isikunimega *Kalli : *Kallin. Põltsamaa Kaliküla püüab ta tuletada nimest Kalev. Vrd Kalana2, Kaliküla2. – MK
BHO: 171; Mellin; EO: 53, 141–142; KNAB; PA IV: 26; P XVI: 270; Rev 1638 II: 152

Kaliküla2 [kali‿küla] ‹-`külla ~ -sse› Hlj – küla Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas (Kunda mõis), 1241 Kaligalæ, 1359 Kallighalle, 1430 Kaligal, 1521 Kalligel, 1583 Kalieküll, 1586 Kalliel, 1615 Kalliala kylla, 1796 Kalliküll, 1844, 1871 Kallikül, 1922 Kali, 1931 Kalliküla.  C2
● Kaliküla kuulus kuni 1583 Wrangellite suguvõsale, seejärel Tatruse mõisale. Ajavahemikus 1739–1744 müüdi Kaliküla Kunda mõisale (VNg), küla jäi aga endiselt Haljala kihelkonda. L. Kettuneni ja V. Palli järgi tuleb külanimi isikunimest *Kalli : *Kallin. M. Joalaid ei pea seda aga tõenäoliseks, sest osa varasemaid kirjapanekuid ja nime praegune ametlik kuju on Kaliküla, mitte Kalliküla. Nime päritolu jääb lahtiseks. Vrd Kaliküla1, Kiviküla2. – MA
EO: 53; ERA.T-6.3.1120; Joalaid 2013a: 60; Joh LCD: 396–397; KNAB; Mellin; PTK I: 51–52; Schmidt 1844; Schmidt 1871