[KNR] Eesti kohanimeraamat


Päring: osas

Leitud 2 artiklit

Kaku1-le›, kohalikus pruugis-lõRõuküla Võru maakonnas Võru vallas, kuni 2017 Lasva vallas (Pindi mõis), 1684 Kako, 1688 Kacko Hindt, 1765 Kakko, 1847 Dorf Kakko.  A1
Kaku oli 1977–1997 Nõnova küla osa. Pindi mõisa piirinurgas paiknenud hajatalust kujunes küla hiljemalt XIX saj alguses. Kaku on olnud levinud talupoja lisanimi, mis on andnud talunimesid mitmel pool Võrumaal ja mujal Eestis. Vana lisanimi võib olla saadud sõnast kakk : kaku ’öökull’, kuid tegemist võib olla ka keskaegse eesnime või muinasaegse isikunimega, vrd 1419 Kake Teyvassone. D.-E. Stoebke on eesnimesid Kage ~ Kake ~ Kaky ~ Kaggi pidanud oletamisi germaanipärasteks. Samast ajajärgust, XV–XVI saj-st, pärineb lisanimesid, mis seostuvad paremini sõnaga kakk (1529 Marten Kack, 1549 Peter Kack).ES
EAA.308.2.178; EAA.1268.1.401:290, L 284p;  EAA.3724.4.1910, L 3; Roslavlev 1976: 19; Stoebke 1964: 34, 154

Kaku2-le›, kohalikus pruugis-lõRõuküla Võru maakonnas Rõuge vallas (Vana-Nursi mõis), 1909 Kakko (veski).  C2
Vana-Nursi mõisas on olnud põline Kaku talu, hiljem küla, mis asus praeguse Nooska küla maa-alal Jugust loodes (1638 Kack Jaen, 1926 Kako). Praegune Kaku küla on tekkinud Kaku veski ümber, mis on varasemates kirjapanekutes kandnud *Kivi nime (1805 Kiwi Rein, 1826 Kiwwe, 1839 Kiwi) ja alles 1909 on mainitud mõisa Kaku (Kakko) veskit. Veski nimi pärineb arvatavast seosest põlise Kaku küla mõne taluperega. Kaku esines külana nimekirjas 1945, hiljem aga liideti Nursi külaga, uuesti moodustati 1997.ES
BAL: 697; EAA.567.2.795:4, L 3p; EAA.1865.2.83/14:18, L 19p; Rev 1638 I: 200; Rücker; Võrumaa 1926: 262

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur