[KNR] Eesti kohanimeraamat

Kahkva2 [`kahkva] ‹-sse ~ -le›, kohalikus pruugis ‹-he› Vas – küla Võru maakonnas Võru vallas, kuni 2017 Põlva maakonnas Orava vallas (Orava mõis), 1561 Кохова, 1627 Kochowa (küla ja järv), 1638 Kachwa Jerw, 1684 Kachwa Kylla, 1798 Kachkwa, 1820 Kahkwa (küla).  A2
● Siinne Kahkva oli 1977–1998 Päka küla osa. Räpina Kahkva ja Vastseliina Kahkva vahelt läheb läbi põline piir, Vastseliina linnuse maade keskaegne piir. Vaid piiripealse Niitsiku veski (1627 Kochoffa, 1638 Oraw Jürgen Weszky) kohta mainitakse XVII saj jagatud veskiõigust. Ka Petserimaa-poolse Järvepää küla venekeelne nimi on Журово Кахово. Et kolme külanime siduda, on loomulik oletada, et Kahkva nimede aluseks on olnud Järvepää järve vana nimi *Kohkova, millega on kutsutud ka järvest välja voolavat Mädajõge (1463 до Кохове реке). Varaseim Mädajõe nime maining on 1627 (Medde Jeggi). Keeleliselt läbipaistva nimena võikski Mädajõgi nimena igal juhul olla Kahkva nimepesast noorem. Kahkva nimi sisaldab väga vanadele vetenimedele omast va-lõppu. Jääb küll ka võimalus, et -va on kesksõna lõpp, vrd sm kuohuva ’vahutav’, võru koho ’vaht’, kohonõma ’(keedes) kerkima’. Raskusi valmistab Järvepää järve ja aeglase soise Mädajõe sidumine „vahutava“ tähendusega. L. Kettunen on pakkunud, et Kahkva nimi võiks tulla sõnast kahkuma ’midagi külmetama, külmuma’. Tõepoolest, vastav võru sõnakuju kahutama ’pealt koorikuks külmuma’ sobib kirjalike nimekujude valguses hästi ja kui oletada täishäälikute ebatäpset märkimist, siis tänapäevanimega isegi paremini. v-kesksõnaga kohanimesid pole Eestis palju võrreldes Soomega, kuid seda nimemoodustusviisi võib pidada kõigis läänemeresoome keeltes vähesel määral levinuks. C. Schirren (1871) on esitanud 1558. a mainitud nimekuju Kachtkiwa, mida tema ja O. Roslavlev on sidunud Räpina poole Kahkvaga (Kahkva mõisaga). Seostamine on põhjendatud mõlema Kahkva suhtes, kuid varasemad ja sama perioodi Vene allikad võiksid olla häälduse *Kohkova või *Kahkova edasiandmisel originaalilähedasemad. Vene х-le vastab pigem eesti hk, eesti h-le vastaks vene г. Kõige tõenäolisemalt on Kahkva siiski väga vana ja keeleliselt läbipaistmatu veekogunimi. Kahkva omaette paigad on läänes Kääropalo (a-ni 1977 küla) ja edelas Ruunamäe. Vrd Järvepää, Mädajõgi. – ES
 EAA.308.2.178, L 1; EAA.1271.1.226:180, L 1803; Eesti PK 20; EO: 166; Kiviniemi 1971: 128–130; Mellin; Rev 1624/27 DL: 67, 74, 78; Rev 1638 I: 159, 160; Roslavlev 1975: 8; SeK: 91; Truusmann 1897a: 39; VES: 148–149