[KNR] Eesti kohanimeraamat

Kahala1 ‹-sse› Kuu – küla Harju maakonnas Kuusalu vallas (Kolga mõis), 1241 Kaial, 1259 Kaele, 1290 Kaile, 1637 Kahall, u 1694 Kahela (küla ja järv).  A3
● XIII saj algul kuulus Ojamaa Roma (Guthvalia) kloostri munkadele. Koht on olnud suure tee ääres. 1893 mainitud Kolga mõisa Kahala (koos Luubaga) kõrvalmõis asus vana postijaama kohal. Küla asub samanimelisest järvest lõunas. Järve kohta on arvukalt muistendeid, et ta on tulnud oma praegusele asukohale mujalt. L. Kettunen võrdleb nime sõnaga kaha ’väike käsivõrk, jääkuhi’. Kui külanimi tuleneb järvenimest, siis tõlgendus sobib, muidu võib lähteks olla ka la-liitega isikunimi, mis la-lõpulistes nimedes ongi tavaline. E. Tarvel võrdleb nime XIII–XVI saj dokumentides esinevate isikunimedega Kage, Caye, Cayo jt. Kahala järve kagukaldal on Kalamäe, mida on munkadele kuuluvana mainitud samuti 1241 (Kalameki). Nime järelosa oli XVIII saj-ks ilmselt lühenenud, sest 1725–1726 oli külas Kallama Pern. Kalamäe küla mõisastati ja tehti karjamõisaks (sks Kallamäggi, ka Kallamäe) ajavahemikus 1811–1837. 1920. a-tel jagati karjamõisa maad uuesti taludeks, kuid küla ei taastatud, talud arvati Kahala küla alla. Vrd Kahala3. – MJ
Bfl: I, 11, 25; BHO: 165; EAA.5393.1.24 (SRA ÖPRK 5. 1637), lk 26;  EAA.1.2.C-I-1; Eesti järved 1968: 86; EO: 73; Joh LCD: 242, 393–394, 396; LCD: 47r; LUB: I, 340, 537; Rev 1725/26 Ha: 368; Tarvel 1983: 20–21, 89–90; Vilbaste 1956: 128, 130

Kahala2 ‹Kahala ~ -sse› Pee – küla Järva maakonnas Järva vallas, kuni 2017 Koigi vallas (Müüsleri mõis), XIV saj Caigenalle, 1564, 1615 Kayall, 1634 Kahall.  A4
● Küla oli XVI saj Mäo mõisa Kareda vakuses. XVII saj algul uusasukatega asustatud. Hiljem Müüsleri mõisa all. 1977–1997 oli ametlikult Väike-Kareda osa. Vrd Kahala1, Kahala3. – MK
Bfl: II, 463; Järvamaa 2007: 325; Ungern-Sternberg 1912b: 68, 84

Kahala3 ‹Kahala ~ -sse› Pil – küla Järva maakonnas Türi vallas (Kabala mõis), 1423 Kaiel, 1560 Kajel (küla), 1583, 1599 Kahal, 1624 Kahell, Kahal, 1638 Kahala, 1797 Kahhala (küla).  B3
● 1624 ka samanimeline vakus. Võib-olla juba muinasajal, kindlasti aga XV–XVI saj viis Kahala kaudu tee Sakalast Revalasse. Harjumaa Kahala nime puhul on L. Kettunen märkinud, et sõnal kaha on palju tähendusi, sealhulgas ’jäähunnik’, la-liitelises nimes ei välista ta algusosana ka isikunime. A. Saareste annab kaha ’hunnik’, mere kaha ’kaldale kuhjunud jää, jääkuhi’, kaha ’kogu, kogum, ühendus, ühine osasaamine’, kaha ’laiem või jämedam ots’. E. Tarvel peab võimalikuks nime lähtumist isikunimest, tuues võrdluseks Caye, Cayo. Küllalt vana la-liitelise nime puhul eeldakski lähtekohana isikunime. Kahala Villevere-poolset otsa nimetati varem Ronikülaks. – MK
EKMS: I, 539, 1315, II, 355; EO: 73; Joh LCD: 241; KN; Mellin; PA IV: 12; P XVI: 284; Rev 1624 PL: 43; Rev 1638 II: 155; Tarvel 1983: 20