[KNR] Eesti kohanimeraamat

Kaavi ‹-le› Jäm – küla Saare maakonnas Saaremaa vallas, kuni 2017 Torgu vallas (Mõntu mõis), 1617–1618 Mick Kowe, 1618–1619 Mick Kawi, 1645 Kawe, 1798 Kawi.  B3
● Võimalik, et nime lähtekohaks on saarte murde sõna kaave ’õhuke lumi, lumehelves, kübe, puru, õhuke leivaviil; otsa jäänud, kõhnaks jäänud inimene’. Algselt on nimi olnud ilmselt talupoja lisanimi. L. Kettunen on arvanud, et Kaava, Kaave ja Kaavi nimed kuuluvad etümoloogiliselt kokku, põhinedes soome sõnal kaava ’kuju, kummitus, skeem’. Soome küla- ja järvenime Kaavi on peetud lapipäraseks, lapi sõna gávva, kaavậ, kaavv ’väike laht’ esineb laensõnana ka Põhja-Soome murretes. Eestis lapi mõju vast kõne alla ei tule, kuid mainimisväärne on, et Kaavi küla asub mere ääres, nii et tähendus sobiks seletama ka eesti külanime. Võib-olla näitab XVII saj lisanimi päritolu Põhja-Soomest? Kaavi loodeotsas Mässa lähedal asus XX saj algul Taalbri ehk Taalberi karjamõis (sks Stahlbrück, u 1900 Штальбергъ). – MK
EO: 268–269; PTK I: 47; SK I: 65; SPK: 121