[KNR] Eesti kohanimeraamat


Päring: osas

Leitud 2 artiklit

Kaave1-leLaiküla Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas, kuni 2017 Pajusi vallas, mõis, sks Kawa, 1514 Kave.  A2
1741 eraldati Kaave karjamõis Rutikverest omaette mõisaks, hiljem oli seal esimene suhkruvabrik. A-st 1922 Kaave asundus, hiljem 1940. a-test küla. L. Kettunen on pakkunud seletuseks sõna kaave ’õhuke lumi, lumehelves, kübe, puru’ ja vahest kaave : kaabed ’kummitus’ (soome kaave : kaaveen). V. Pall lisab Leivu kaaviʔ ’virmalised’ ja arvab, et kuigi nende sõnade tähendussisu ei seostu hästi kohaga, võib vaheastmeks olla neist sõnadest lähtuv isikunimi.PP
BHO: 204; EO: 267–268; PTK I: 47; Tartumaa 1925: 251

Kaave2-leKsipaik (küla) Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas, kuni 2017 Puurmani vallas (Puurmani mõis), 1582 Kawe, 1794 Kawelt Kawe Körtsi Jürri.  A3
Liideti 1977 Laasmega, praegu kuulub osaliselt ka Tammiku küla piiresse. Külas on samanimelised talud. 1930. a-tel nimetati Kaave-Ojakülaks; nime teine pool on tuletatud Kaave jõe ääres olevatest Ojaküla taludest. Külaga liitus ka lääne pool Kaave jõge asunud Rootsiküla (1582 Roczy), mis moodustas Saduküla mõisa lahustüki Puurmani valduste keskel (XVII saj veel Puurmani järgi). Vrd Kaave1. – PP
KNAB; PA I: 116–117; PTK I: 47

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur