[KNR] Eesti kohanimeraamat

Aasu ‹`Aasu ~ -le› Hlj – küla Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas (Essu mõis), u 1900 Азокюля.  B3
● Küla rajati XIX saj II poolel, kui Essu mõisnik asustas sinna ümber Põdruse küla peresid, et saada mõisale moonakate jaoks maad. Aasu tähendab jõe- või ojakääru, heinamaad jõekäärus või jõeäärset heinamaad. – MA
EMS: I, 61, 68; EVK; KN; Joh LCD: 389–390; KNAB

Kaagu ‹`Kaaku ~ -sse› Vas – küla Võru maakonnas Võru vallas, kuni 2017 Vastseliina vallas (Vastseliina mõis), 1638 Kago Hint, 1684 Kakonen Häntt, 1688 Kackon Hinto (jt), 1782 Kago Iwann, 1798 Kagu.  B2
● Kaagu nimi tuleb talupoja lisanimest, 1684 oli sellenimelisi poolemehi juba viis. Lisanime päritolu pole teada, kuid soome perekonnanime Kaakko : Kaakon peetakse kõige tõenäolisemalt tulenevaks linnunimetusest, vrd kaakkuri ’kaur’. Kaagu nime soomepärasena tajumist näitab ka Rootsi maamõõtjate mugandus Kakonen (Kaakkonen) 1684. a. Naabruses Pindi mõisas leidub Kaagataja järv (vrd 1588 Pindis peremees Hans Kagathoy). Kaagu küla paikneb vanas asustuskeskuses, mille külanimi (suursarase nimi) oli varem *Hatusitsa (1561 Хатузица, 1588 Chatuzicza, 1627 Cattositz). Kaagu põhjaosa talurühm kannab Tsertsu nime. Kaaguga on 1977 liidetud ↑Palakõstõ küla. Vrd Külaoru. – ES
EAA.308.2.178; EAA.1865.2.141/2:45, L 45; Mellin; PA I: 33, 35; Rev 1624/27 DL: 77; Rev 1638 I: 164; Roslavlev 1976: lisa 7; Sukunimet 1992: 157; Truusmann 1897a: 39

Kaaru ‹-le›, kohalikus pruugis ka Kaaru‿külä ‹-`küllä› Plv – küla Põlva maakonnas Põlva vallas, kuni 2017 Mooste vallas (Mooste mõis), 1627 Kauro Mick, 1686 Kauro Jack, 1741 Karro Jack, Karo Jacob, 1757 Kahro Jacob, 1805 Karokülla, 1839 Karroküll.  B1
● Nimi on alguse saanud Kauksi mõisa talupoja lisanimest. 1686. a kaart näitab, et sellise lisanimega peremehed elasid Kauksis praeguste Vigla, Saksa ja Palgi talu kohal. Vanast asukohast on säilinud metsanimi Kaarulaan lõuna pool praegust Kaaru küla. 1757 loetletakse Kaaru ja Poolakese talu kõrvuti, oletatavasti asusid need siis juba praeguse Kaaru küla kohas. Kaaru nimi pärineb talupoja lisanimest Kauro. Suure tõenäosusega on see isanimi vene ristinimest Gavril, mis omakorda tuleb algnimest Gabriel. Vrd seto mehenimi Kauri, Kaurila, soome-karjala Kauro. Võimatu pole siiski ka lisanime pärinemine linnunimetusest kaur. Nime on aja jooksul rahvaetümoloogiliselt kokku viidud sõnaga karo ’karu’, tsaariaegses ametlikus pruugis pääses see maksvusele mõisakaardi nimena Karro. 1757. a kirjapildis tähistab h ilmselt pikka a-häälikut. Kaaru põhjaosas on Vennekurmu talud, mis kuulusid Ahja mõisa (Võn) alla. Vrd Kauru, Kaurutootsi. – ES
EAA.567.3.183:14, L 15p; EAA.3147.1.172:198, L 180p; EAA.567.2.710:2, L 2p; Rev 1624/27 DL: 55; Rücker; Sukunimet 1992: 186